Maaletooja petab kliente olematu sertifikaadiga

Priit Harik 13. veebruar 2001, 00:00

OÜ Rauplan Balti toob maale Läti päritolu pulberkustuteid Estor. Ballooni etiketile on korralikult peale trükitud eestikeelne infomaterjal ja sertifikaadinumber 914/00. Tegelikult pole päästeamet sellise numbriga sertifikaati Rauplan Baltile kunagi väljastanud.

Rauplan Balti direktor Ahti Truus suhtub sertifikaadita toote müümisesse rahulikult ja näeb sellest rääkimise taga konkurentide pahatahtlikkust. ?Tegelikult müüakse sama kustutit Eestis teise nime all juba aastaid,? räägib Truus. ?Bürokraatia nõuab, et erinevad maaletoojad peavad sama toodet mitu korda sertifitseerima ? ka meie oleme vajalikud dokumendid esitanud,? lisab Truus. Küsimusele, et miks siis sertifikaati pole, vastab firmajuht rahustavalt: ?Mingit ohtu need kustutid ju inimestele ei kujuta. Meil olid väikesed dokumentatsiooni-näpukad, sellel nädalal saame sertifikaadi kätte ja pole mingeid probleeme!?

Päästeameti tehnilise uurimiskeskuse juhataja Anu Kuusk on aga Rauplan Balti käitumisest nördinud. ?Jah, me teame, et nad müüvad sertifikaadita kaupa,? ütleb Kuusk. ?See on usalduse petmine ja oma käitumisega teevad nad halba kõigile tulekustutite müüjatele,? selgitab ta. Anu Kuuse sõnul oli uurimiskeskuse näpukas, et Rauplan Baltile teatati eelmisel aastal, dokumentide menetlemise ajal sertifikaadinumber. ?Tulime neile vastu, et Rauplan Balti saaks kustutite sildid varem valmis trükkida ja sertifikaadi väljaandmisel koheselt müüki panna,? ohkas Kuuse ja ütles, et ennem pole ükski firma sellist vastutulekut kuritarvitanud. ?Nüüd ei anna aga me kellelegi enne sertifikaadi saamist teada selle numbrit,? väidab tehnilise uurimiskeskuse juhataja.

Tallinna tuletõrje- ja päästeameti tuleohutuse järelevalve teenistuse peainspektor Vassil Hart?uk on imestunud, et üks tuntud firma julgeb ilma sertifikaadita kaupa müüa. ?Mis neil küll mõttes on!? ei saa Hart?uk aru, kuidas firma nii oma müügiloaga julgeb riskida.

Hart?uk soovitab tarbijal tulekustutit muretsedes alati küsida lisaks balloonil olevale numbrile ka paberil sertifikaadikoopiat.

Tarbijakaitseameti spetsialist Marje Kokk soovitab samuti alati küsida paberil sertifikaadikoopiat. Trahv tarbijale valeinfo jagamise eest võib ulatuda 50 000 kroonini. Kuna tarbijakaitse arvates on tegemist ohtliku kaubaga, võib juhtumi kohtusse jõudmise korral firmat ähvardada kuni 150 000 krooni suurune trahv.

Sertifitseerimisekspert Andur Soo pole veendunud, et Rauplan Balti Estori-nimelisele kustutile sertifikaadi saab. ?See pole päris samasugune pulberkustuti, nagu turul juba olemas,? väidab Soo. ?Samuti on meil kahtlusi välismaiste laborite katsetusdokumentide suhtes,? lisab ta. Lisaks sertifikaadi puudumisele loeb Soo kahetsusväärseks, et Rauplan Balti pole toonud sertifitseerimisasutusele kustutite etikette kontrollida. ?Enne tulekustuti müügile jõudmist kontrollime alati, kas etiketil on ikka kõik õigesti kirja pandud,? selgitab Soo rikkumist.

BIKO-LEKS Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse spetsialisti Jaanus Heinla väitel ei hakka kindlustusfirma klientide kahjunõudeid vaidlustama, hoolimata sertifitseerimata kustutite kasutamisest. ?Loodan, et meie klientidel ei ole kahtlase päritoluga tulekustuteid,? usub Heinla. ?Ja kui juhtubki mõni õnnetus, ei hakka me heauskset klienti kiusama, kui vaja, pöörame kahjunõude tulekustuti maaletooja poole,? rahustab Heinla kindlustusvõtjaid. Sama meelt on ka Zürich Kindlustuse Eesti ASi kindlustusdirektor Aivar Vähi.

?Meie klient ei ole ju milleski süüdi, kui võltsitud kaupa ostab,? peab Vähi kliendi kahju hüvitamist loomulikuks. ?Teine asi, kui firma ostab teadlikult odavaid ?Kadaka turu? kustuteid ja suurendab seeläbi riski,? lisab ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing