Õnnetuste toppi juhib kukkumine

Tööinspektsiooni avaldatud 2000. aasta kokkuvõtetes analüüsiti raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste põhjusi ning selgus, et 36% kõigist rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest toimus kukkumise tagajärjel, 17% seadmete liikuvate osadega kokkupuutest ning 16% varingutest ja erinevate konstruktsioonide purunemisest. 9% oli põhjustatud erinevate mittekorras tööriistade ja abivahendite tõttu .

Kukkumise tagajärjel kõrgusest või samal tasapinnal sai surma kolm töötajat ja raskeid kehavigastusi 179 inimest (eelmisel aastal vastavalt 7 ja 185);

2001. a alguseks oli Tööinspektsioonile esitatud 2463 tööõnnetuse raportit. Arv pole veel lõplik, sest paljud eelmisel aastal toimunud tööõnnetuste raportid esitatakse Tööinspektsioonile käesoleva aasta I kvartali jooksul. Tööülesannete täitmisel sai surma 26 ja raske tervisekahjustuse 478 töötajat (1999. a vastavalt 47 ja 449). Seega vähenes surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 45%, raskete tööõnnetuste arv aga kasvas 6%. Teel tööle sai surma üks ja raske tervisekahjustuse 184 töötajat (1999. a vastavalt 5 ja 180). Surmaga ja raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi toimus kõige rohkem Tallinnas ja Harjumaal, kus tööülesannete täitmisel sai surma 10 ja raske tervisekahjustuse 216 töötajat (1999. a vastavalt 17 ja 216) ning Ida-Virumaal, kus sai surma kuus ja raske tervisekahjustuse 40 töötajat (1999. a vastavalt 9 ja 70).

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on vähenenud Tallinnas ja kõigis maakondades peale Järva-, Valga- ja Läänemaa. Raskete tööõnnetuste arv on suurenenud kõigis maakondades peale Tallinna, Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Raplamaa.