Tankistid surevad vaikselt välja

Üheks põhjuseks on ärikonsultatsioonifirma Diveci puistamine maksuameti poolt üle-eelmisel suvel, mille alusel on maksuamet teinud 250 revisjoni ja sisse nõudnud 130 mln kr maksmata makse. Maksuamet andis mitu kriminaalasja edasi politseisse, kes muu hulgas sai oma käsutusse ka umbes 80 tankistist koosneva nimekirja. Tankistide kasutamist vähendab ka maksukorralduse seaduse muudatus eelmisest varasuvest, mis võimaldab maksuametil võlanõude pöörata tegeliku firmajuhi vastu ka üksnes ettekirjutuse alusel. Pärast seadusemuudatust piisab maksunõude sissenõudmisel sellest, et on tuvastatud selle inimese seos maksuvõlglasest äriühinguga.

Mitme Tallinna notari kinnitusel ei ole enam viimasel ajal juhtunud, et keegi tuleb ettevõtet ümber vormistama variisiku nimele. Notar Evi Paberiti sõnul on tema sellised inimesed lihtsa ristküsitlusega kohe vahele võtnud ja tagasi saatnud, kuid viimaste kuude jooksul ei meenu talle ühtegi sellist juhtumit. ?Eelmisel kevadel-suvel veel käis selliseid siin päris palju, eriti suur buum oli paar aastat tagasi,? jätkas ta.

Üks tundmatuks jääda sooviv ärikonsultant ütles, et pärast maksukorralduse seaduse muudatust ja maksuameti aktsioone Diveci suhtes, on nemad saatnud riiulilt ostetud firma esimese juhi kohta pankadesse teatise, et kui midagi selle firma nimel ebaseaduslikku tehakse enne, kui uus juht on ametis, siis nende esindaja ei vastuta tegude eest. ?Ausalt öeldes oli meil ka plaanis hakata tankisti teenust pakkuma aasta-paar tagasi, sest nõudlust oli, kuid kui nägime, mis juhtus Diveciga, tänasime saatust, et me ei jõudnud seda toodet välja töötama hakata,? lisas ärikonsultant.

Ärikonsultant Vello Vallaste sõnul on nõudlus tankistide järele jäänud vähemaks, sest põhjuseid on jäänud vähemaks. ?Ega muuga riiki petta pole, kui käibemaksu ja ümbrikupalgaga,? rääkis Vallaste. ?Käibemaksuga tegeleb kuritegelik element, nemad ostavad tolliametnikke ära ja tankist pigem segab neid. Ümbrikupalk aga tankisti ei vaja.? Vallaste sõnul kasutasid tankiste need, kel algusest peale oli plaanis petta, ja neid inimesi hirmutas Diveci juhtum.

Seni on kohtu korras tegeliku firmajuhini jõutud vaid ühel korral, kus võltsitud allkirja tõttu sai tühistada ASi Eriõli registrikandemuudatuse. Eriõli etteotsa oli pandud 19aastane koolipoiss Kristjan Müürsepp, pärast registrikande tühistamist sai nõuded pöörata firma endiste juhtide vastu.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna komissari Indrek Tibari sõnul on Eestis kümneid selliseid inimesi ka vastutusele võetud. Viimase juhtumina mainis ta aasta lõpul Tallinna linnakohtus arutusel olnud krediitkaardipettuste asja, kus seitsmest osalisest võis viit ka tankistiks nimetada, sest nad olid teiste tahte elluviijad ja said karistada kui kuriteo kaasosalised. Skeemi väljamõtlejad leidsid variisikud, kellele muretseti palgatõendid ja väljastati krediitkaardid, millega need ostsid Eestist ja välismaalt kaupu. Korraldajad müüsid kaubad maha, tankistid sai saadud tulust vaid tühise osa.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerdi sõnul maksukorralduse seaduse muudatusele tuginedes on maksuamet jõudnud kuriteo organisaatoriteni, kuid kerge see pole. ?Eriõli juhtum näiteks on nagu läbi kiviseina minek,? tunnistas ta. ?Maksuamet on äärmiselt huvitatud juriidiliste isikute kaudu maksupettusi toime pannud füüsiliste isikute vastutuselevõtmisest, selleks maksukorralduse seadus paraku võimalusi ei anna,? tunnistas Sõerd. Küll on tema sõnu võimalik äriühingu juhatuse liikmete vastu esitada nõue tsiviilkoodeksi ja äriseadustiku alusel tsiviilkohtupidamise korras. Nõude esitamine on aga raskendatud seetõttu, et maksumenetluses on keeruline tõendada asjaolusid, mida tuleks välja selgitada kriminaalmenetluses. Sarnase nõude saab tsiviilhagina esitada ka kriminaalmenetluses, kus praktika on riigikohtu pretsedendi näol olemas.

Maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aava sõnul on tankismi paljastavale seadusemuudatusele tuginedes võlgade sissenõudmine keerukas ja kohmakas, kuid ta peab siiski sellist õigust vajalikuks. ?Enne kui firma päris omaniku juurde minna, peame kolm kuud n-ö tavapärast võlgade sissenõudmist teostama ehk siis tankisti piirama,? selgitas ta.

?Igal juhul vastutab firma endine juhtkond, kas või juba sellepärast, et pärast Tartumaale registreerimist firma enam ei tegutsenud,? ütles TB Holdingu pankrotihaldur Einar Vallandi. ?Praegu pole küsimus selles, kas tankistid tegid midagi kahjulikku, vaid selles, kas firma endised omanikud panid toime mõne kuriteo või mitte.?

Vallandi sõnul on TB Holdingu pankrotiasi üle keskmise keeruline, sest Talinvesti õigussuhted oma partnerite ja kreeditoridega olid aetud väga keeruliseks. ?Ma töötan siiamaani läbi kõiki neid lepinguid ja dokumente, nõuete kaitsmise koosoleku tähtajale palusin ka kohtult pikendust, et kiirustades ei esitataks põhjendamatuid nõudeid,? rääkis Vallandi. ?Jaak Roosipuu pole siiani minu tööle küll mingeid takistusi teinud ja informatsiooni saamisega temalt pole probleeme olnud.?

Omaaegne tuntud investeerimispank Talinvest pankrotistus TB Holdingu nime all sügisel. Talinvesti allakäik algas pärast börsimulli lõhkemist 1997. aastal. Pärast seda müüs ettevõte järjest võlgade katteks oma osalused eri firmades ning kõige lõpuks registreeriti firma 1999. aasta lõpul Kõrvekülla kohaliku saetööstuse töödejuhataja Argo Auri nimele. TB Holdingu pankrot kuulutati välja eelmise aasta septembris, kui praktiliselt varatu firma vastu oli 160 miljoni krooni ulatuses nõudeid.