Valitsus lükkas 13. veebruaril määruse ?Tolliprotseduuri ?tollitransiit? rakendamise eeskiri? jõustumise Eesti Õliühingu ja Eesti Raudtee ettepanekul kuu aega edasi, andes ühes sellega rahandusministeeriumi hinnangul võimaluse veel kuu aega riiki petta.
?Praegu eiratakse teadlikult Eesti ning rahvusvahelistes õigusaktides ja ka tavaõiguses sätestatud norme,? väitis rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäita Marek Uusküla.
Seni viljeleda võidud maksupettuse skeemi aluseks on käibe varjamine, millele rajaneb käibemaksu tasumisest osaline või täielik kõrvalehoidmine, kuid välistada ei saa ka muid maksupettusi.
Uusküla sõnul tekitas määruse edasilükkamist taotlenud Õliliidule probleeme eelkõige määruse § 92 nõue. Selle järgi peavad raudtee-ettevõte ja kauba saaja kauba sisseveol tolliterritooriumile tagama, et saatelehe lahtrisse 5 märgitaks kauba tegelik saaja.
Samas on just selle nõude puudumine võimaldanud firmadel käibemaksu maksmisest kõrvale hiilida. Näiteks ostis üks Eesti firma Venemaa firmalt kauba. Piiril müüs ta selle edasi teisele Eesti firmale, kes saatelehele ka kauba saajaks märgitakse.
Kuna kahe Eesti firma vaheline ostu-müügitehing toimus piiril ehk sisuliselt eikuskil, jäi kauba müüjal maksmata käibemaks. Samuti ei näita firma kusagil tulu, mida ta sai kaupa edasi müües.
Kauba ostnud firma deklareeris kauba tolliväärtusega, mis on tunduvalt väiksem tegelikust. Nimelt peaksid maksustamise aluseks olevas tolliväärtuses kajastuma ka transpordi ja muud kauba veoga seotud kulud Eesti piirini, neid aga kauba ostnud firmal praktiliselt pole, sest ta soetas kauba piirilt. Tolliväärtust tõsta võinud kulud kadusid aga maksustamise eest koos kauba Venemaalt ostnud ja piiril edasi müünud firmaga.
Kui suures ulatuses taoliste maksupettustega Eesti riigile kahju võib tekitatud olla, peab selgitama uurimine. Rahandusministeerium seda ametnike väitel teha ei saa.
Kaudseid järeldusi pettuse ulatuse kohta võib järeldada ühe niisugust skeemi kasutava firma andmete põhjal, kelle aastane käive ulatub 50 miljoni kroonini. Seda käivet ei näita ta Eestis ega ka Venemaal. Ainuüksi 18protsendilise käibemaksu maksmine teeks firma 9 miljoni krooni võrra vaesemaks.
Peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid ei näinud eelmise aasta 19. detsembril jõustunud määruse edasilükkamises siiski midagi traagilist. ?Kuna edasilükkamise eestvõtjad taotlesid muutusi vaid ajas, mitte määruse sisus, oli mõistlik järele anda,? selgitas ta.
Kaljulaiu sõnul oleks palju hullem olnud variant, kui firmad armuaega saamata oleksid hakanud protestima määruse sisu suhtes. ?Tean varasemast selliseid juhtumeid, kus muutus on tabanud banaanikoormaga piiril olnud firmat,? ütles Kaljulaid. ?Siis tuli tema jaoks teha erand.?
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Andrus Kuusmanni sõnul oli nende ettepaneku sisu puhtalt logistilist laadi. ?Kui hingetõmbeaega poleks antud, tekkinuks sihtjaamades kauba kuhjumine ja ummistus,? väitis Kuusmann.
Paljusid Eesti suuremaid kütusefirmasid koondava ja 70 protsenti Eesti kütuseturust esindava Eesti Õliühingu nõunikul polnud eile võimalik määruse edasilükkamise taotlust selgitada.
Õliühingu poolt peaministrile saadetud kirjast võib välja lugeda seda, et seni kehtinud õiguslikku alust on vedelkütuse veol raudteel teadlikult eiratud. ?Määruse § 92 ei kehtesta uut korda kaubaveo vormistamisel, vaid kordab üle praegu teistest õigusaktidest tuleneva,? kinnitas Uusküla.
Mismoodi rahandusministeerium transiidimääruse küsimuses edasi käitub, sõltub paljuski täna tööle naasvast rahandusminister Siim Kallasest.
Tolliameti peadirektor Rein Talvik ei näe põhjust, miks valitsuse määrus poleks pidanud täna jõustuma.
Meie määruse rakendamise edasilükkamiseks põhjust ei näinud.
Tolliseaduse rikkumisi avastati eelmisel aastal 2592, kuritegusid kriminaalkoodeksi järgi 54. Kütusega seotud rikkumisi oli 79. Üks 4 miljoni kroonise kahjusummaga asi on menetluses, teine 5,5miljonilise kahjusummaga asi kohtus.
Peeti kinni või erikonfiskeeriti kütust 22 juhul, rahatrahvi määrati 636030 krooni suuruses summas.
Tollitöötajaid on vastutusele võetud ametiseisundi kuritarvitamise eest.
Toll peab kontrollima, et kerge kütteõli saaks erimärgistatud. Erimärgistatud kütuse kasutamise seaduslikkust kontrollivad toll, politsei ja maksuamet.
Siiani võtab proove ainult toll, teised ametkonnad pole asjaga tegelenud. Möödunud aastal võeti 1372 proovi ja avastati 48 rikkumist.
Maardu, Muuga, Kohtla ja Rakvere.
Viimastel aastatel ei ole sellist informatsiooni tulnud.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.