Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ekspordisuuna muutus tõi miljoneid
Põllumajandussaaduste ekspordimaht aastal 2000 rahalises arvestuses kasvas peaaegu kolmandiku võrra, samal ajal kui eksporditud kogused tuntavalt vähenesid. Juustu eksporditi 700, lõssipulbrit 2300 ja võid koguni 3700 tonni vähem kui 1999. aastal.
Ekspordi rahaline maht kasvas tänu kõrgemale müügihinnale. Põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo andmetel oli nii või, lõssipulbri kui ka juustu keskmine kilohind peaaegu 10 krooni kõrgem kui aasta varem.
Lisaks maailmaturuhindade kõrgseisule, seda eriti pulbri osas, kasvatas Eesti piimaeksportööride tulu ekspordisuuna pöördumine Euroopa Liitu. Eksport Venemaale ja Lätti vähenes eelmisel aastal kaks korda, eksport Euroopa Liitu suurenes 2,6 korda.
?Eksportisime Euroopa Liitu 800 tonni juustu, varem polnud me sinna kilogrammigi eksportinud,? rääkis tulundusühistu E-Piim finantsdirektor Taavi Aas. ?Eksport Venemaale aga katkes, juba 1999. aastal ei tasunud sinna müüa.?
Euroopa Liidu ekspordi olulise kasvu aluseks olid suurenenud kvoodid, mis müüjate arvates esimest korda vastasid tegelikele vajadustele. Kvoodid kasvavad veelgi, sest iga aasta 1. juulil suureneb Euroopa Liidu kvoot põhikaubagruppide osas 30% võrra.
Samas muudab ekspordile või selle ühele suunale keskendumine piimatootjate tuleviku ebakindlaks. Mitme suurema eksportija, nagu Põlva Piim, E-Piim ja Lacto, tootmismahust moodustab eksport 75?80%, kusjuures esimeste puhul on kogu eksport suunatud Euroopa Liitu.
Lisaks seab praegune kvootide jagamise süsteem siinsed ettevõtted ostjast otsesesse sõltuvusse. Nimelt ostavad Euroopa suuremad kvoodiostjad Eestile eraldatud kvoodi kokku ja vastavalt sellele kujunevad ka siinsed tootmismahud. Üks suuremaid kvoodiostjaid on Põlva Piima omanikfirma Van Den Berg Nijmegen B.V. Hollandist. Ka teistel eksportijatel on Euroopas suured partnerid.
Enim eksporditud piimatoodeteks olid lõssi- ja piimapulber, või ja juust, suurimateks ekspordipartneriteks Holland ja Saksamaa. Viimastesse eksporditi peaaegu 90% kogu Euroopa Liitu eksporditud piimasaaduste maksumusest.
Samal ajal on üks vähestest Euroopa Liitu ekspordiks sertifitseeritud ettevõtetest, AS Lacto hoopis uusi turge otsimas. ?Kui eelmisel aastal oli Euroopa Liidu osa meie ekspordis 50%, siis sellel aastal poole vähem,? sõnas Lacto turundusjuht Arnold Kannike. Tema sõnul on selle põhjuseks uus toode, kiiresti lahustuv piimapulber. ?Selle eest on Aasias ja Aafrikas võimalik isegi kõrgemat hinda saada kui Euroopa Liidus,? kinnitas Kannike. ?Konkurente on seal aga tunduvalt vähem.?
Enamik ülejäänud eksportööre kinnitas Euroopa suunale kindlaksjäämist.
Euroopa Liidu piimatoodete kvootidest on seni jäänud täitmata ainult jogurti kvoot. ?See on nii väike, et ükski Euroopa kauplustekett pole niisuguse koguse ostmisest huvitatud,? väitis Eesti Piimaliidu direktor Rein Reisson.