Eesti Energia eelistab investeerida keskkonnamaksude asemel

Sellega võib riigile vähem laekuda aastas 100 miljonit krooni ehk pool kogu riigi praegustest keskkonnalaekumistest.

?Keskkonnamaksud on üks kulusid, mille kasvamine vähendab põlevkivienergeetika konkurentsivõimet. Ka kolm protsenti ehk nüüd juba üle 125 miljoni krooni on oluline osa ettevõtte kuludest,? põhjendas Eesti Energia juhatuse liige Sandor Liive investeeringutevajadust maksukoormuse vähendamiseks.

Eesti Energia üle 90% keskkonnamaksudest tuleb Narva elektrijaamade tegevusest. Elektrijaamad annavad ka suurema osa kõigist riigi poolt kogutavatest keskkonnatasudest, millest omakorda 90% ulatuses nõutakse põlevkivituha ja CO2 (põhjustab kliima soojenemist) keskkonda paiskamise eest.

Eesti Energia keskkonnajuhi Valdur Lahtvee sõnul on võimalik uue katsetamisjärgus oleva Narva elektrijaamade tuhaeemaldustehnoloogia abil keskkonnamaksude arvel, kui aastaks 2005 on veekasutus- ja veesaastemaks kasvanud 128 miljoni kroonini, kokku hoida üle 100 miljoni krooni aastas.

Kuna riik pakub ettevõtetele lepinguid, millega saavad nad tänu keskkonnainvesteeringutele maksusoodustust, siis on Narva elektrijaamadel võimalus taotleda seniste investeeringute arvel õhukaitsesse maksuvabastusena tagasi veel umbes 100 miljonit krooni.

Uue tuhaeemaldustehnoloogia kasutamiseks teevad Narva elektrijaamad koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga praegu katsetusi, mille esialgsed tulemused selguvad märtsis. ?Varem ei olnud ilmselt keskkonnamaksude osa nii suur, et oleks sundinud uusi ja jäätmevabamaid tehnoloogiaid otsima,? kinnitas Narva elektrijaamade keskkonnaosakonna juhataja Arvo Tordik.

Tema sõnul oli tehnoloogia siinsetele energiatootjatele tuttav juba varem, kuid kaheldi selle sobivuses põlevkivituha ladestamiseks. Tehnoloogiat kasutatakse Ungaris pruunsöetööstuses.

Seni on Narva elektrijaamad tuha ladestamiseks lahjendanud seda 15 osa veega, mis on ladestusalal tekitanud lekkiva leeliselise basseini, mistõttu on suured ka keskkonnamaksud. Uue tehnoloogia kohaselt transporditakse tuhk elektrijaamade kateldest ladestuspaika veega vahekorras 1/1 ning tekib pooltahke mass, mis keskkonnale ohtu ei kujuta. Valdur Lahtvee sõnul saavad sel moel ohtlike jäätmetena liigitatavatest jäätmetest tavajäätmed, mille maksustamismäärad on mitu korda väiksemad.

Samas kulub Arvo Tordiku sõnul uue tehnoloogia rakendamiseks üle 100 miljoni krooni, sest see nõuab elektrijaama katelde kogu tuhaeemaldussüsteemi muutmist.

Kuna elektrijaamade teine oluline saastetasuosa tuleb maksta korstnatest eralduva lendtuha pealt, siis vahetatakse välja ka elektrifiltrid. Lendtuha hulka umbes 10 korda vähendavatesse uutesse filtritesse investeeritakse kolme aasta peale üle 200 miljoni krooni.

Narva elektrijaamade arendusdirektori Mati Uusi sõnul saab tuha kõrval teist enim maksustatud ainet CO2 vähendada vaid energiatootmisseadmete kasuteguri tõstmise ja kütuse hulga vähendamisega. Kui 1998.?1999. majandusaastal maksis Eesti Energia keskkonnamakse 25 miljonit krooni, siis eelmisel majandusaastal CO2 emissiooni maksustamise tõttu juba 124,5 miljonit krooni. Katelde kasuteguri tõstmiseks 20% võrra valmistatakse praegu ette vähemalt 4 miljardit maksvat katelde renoveerimist.