?Hullulehmatõbi ohustab Euroopat?, ?Hullulehmatõbi tõenäoliselt Leedus?, ?Hullulehmatõbi ohustab Balti riike? ? see pole kaugeltki ammendav väljavõte viimasel ajal laia kõlapinda leidnud nn hullulehmatõve ehk rahvusvahelise nimetusega BSE kajastamisest.
Loomulikult huvitab avalikkust, kuivõrd ohustab hullulehmatõbi Eestit. Tõepärast ja kindlat vastust ei suuda püstitatud küsimusele anda keegi, sajaprotsendiliselt tõest teavet hullulehmatõve ohu suuruse, olematuse või olemasolu kohta Eestis kellelgi polegi.
Põllumajandusministeerium saab hinnangute andmisel tugineda tema kasutuses olevatele kindlatele faktidele. Faktid räägivad, et tänase päeva seisuga ei ole Eestis diagnoositud ühtegi BSE juhtumit, samuti ei ole neid diagnoositud laboratoorsete analüüside käigus. Meie laborid kasutavad analüüsimisel siiani klassikalist histopatoloogilist meetodit, kiirmeetodeid pole veel juurutatud. Uuritud on kõiki veiseid, kel on ilmnenud närvinähtudega haigustunnused. Siiani on nende loomade tõve diagnoosiks olnud marutaud.
Ministeeriumil on teada fakt, et Eestisse on imporditud elusveiseid riikidest, kus hullulehmatõbi on hiljem avastatud. Teadlased väidavad, et haiguse peiteperiood võib jääda vahemikku 4?10 aastat. Impordikeeld elusloomadele rakendub alles pärast BSE juhtumi registreerimist lähetajariigis.
Samuti on teada, et Eestisse on imporditud ELi liikmesmaadest lihakondijahu, mida peetakse peamiseks nakkuse edasikandjaks. Kogused pole küll suured, kuid teadlaste väitel piisab nakkuse edasikandmiseks ühest grammist nakkusohtlikust materjalist.
Nädala algul avaldas EL Leedu kohta BSE geograafilise riski hinnangu. Leedu on kantud kolmandasse riskigruppi, s.o riigid, kus võib esineda BSE, kuid mida seni pole tuvastatud (the BSE risk is likely, but not confirmed, at a lower level).
Leedule riskihinnangu andmisel tugines EL siin loetletud faktidele sarnastele asjaoludele. Ka Leetu on viimase 20 aasta jooksul imporditud riskiriikidest elusloomi ja loomse päritoluga loomasööta. Ka Leedus ei ole diagnoositud ühtegi hullulehmatõve juhtumit.
Arvatavasti on samalaadse raporti ilmumine Eesti kohta ainult aja küsimus. Tõenäoliselt ilmub see märtsi alguses. Pole alust loota, et Eesti kantakse madalama riskiga riikide gruppi kui Leedu.
Meie kasuks räägib pisut, et kõigi Eestisse toodud elusloomade asukoht on järelevalveametnikel täpselt teada ja neid jälgitakse pidevalt. Elusloom pole nakkusohtlik teistele loomadele ega inimestele. Samuti pole nakkusallikas neilt loomadelt saadav piim ja sperma.
Nakkus võib olla ainult spetsiifilistes organites ? aju, seljaaju, silmad, tonsillid, sooled. Korralikult töödeldud loomaliha ei kujuta teadlaste väitel endast mingit nakkusohtu.
Praegu on järelevalveorganite peamine ülesanne jälgida, et mitte ühtki riskigruppi kuuluvatest veistest ei tapetaks ega kasutataks toiduks BSE-uuringuid tegemata.
Eestisse imporditud loomse päritoluga sööta on valdavalt kasutatud sigade ja lindude söödasegudes. Veiste söödasegudes on kasutatud proteiiniallikana siiani kalajahu. Kuid viimasegi söötmine veistele on sarnaselt muu loomse päritoluga proteiini söötmisele tänaseks keelustatud.
Tajudes vajadust teema igakülgselt ja süviti läbi töötada kutsus valitsus ellu nn BSE-komisjoni põllumajandusministri juhtimisel. Lisaks põllumajandusministeeriumi ametnikele kuuluvad sellesse veterinaar- ja toidu- ning tarbijakaitseameti, samuti tervisekaitse- ja taimekaitseinspektsiooni esindajad. Komisjoni ülesanne on koordineerida BSE vältimise ja võimaliku tõrjumise meetmeid, teavitada valitsust olukorrast ja vajadusel teha ettepanekuid täiendavate meetmete osas.
Ministeerium kavatseb samuti käivitada BSE-uurimise kaasaegsete ekspressmeetoditega. Plaanis on uurida 1000 riskigruppi kuuluvat veist.
Otseselt hullulehmatõve leviku tõkestamiseks tarvitusele võetud meetmetest võib välja tuua, et ministeerium on keelustanud loomse proteiini (väljaarvatud piim ja piimatooted) kasutamise Eestis mäletsejaliste söödas. Tunduvalt on karmistatud impordinõudeid loomse päritoluga toodetele neist riikidest, kus BSE juba esineb. BSE-tekitajat võimalikult sisaldava materjali (seljaajud, ajud, silmad jm) importimine Eestisse on keelatud täielikult.
Ammendavat vastust ministeerium täna seega hullulehmatõve olemasolu kohta anda ei saa. Pärast laboruuringute käivitamist ja esimeste analüüsitulemuste selgumist saame vastata nii või teisiti järjest suurema kindlusega. Igatahes anname parima, et selle haiguse levikut tõkestada. Peame oma kohuseks kohe avalikustada, kui see haigus Eestis avastatakse. Mingit põhjust aga korraliku loomaliha söömisest loobumiseks me küll ei näe.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.