Majanduskasvuks 7,5%

Kokku suurenes möödunud aastal hulgimüük 22%, jaekaubanduse käive 16%, majutusteenuste käive 18% ja toitlustusteenuste maht 14%.

Hulgi- ja jaekaubanduse osakaal SKTs oli mullu III kvartalis 15,9% ja hotellid ning restoranide andsid 1,4% SKTst. Hinnates kummaski paari komponentide kasvupanuseid kroonides, saades keskmised ja rakendades osatähtsust SKTs, andsid need SKT-le juurde 3,4 lisaprotsenti.

Eeldusel, et muud komponendid kasvavad aastaga 7%, v.a ekspordi 0,4% vähenemise mõju, tuleb Eesti IV kvartali majanduskasvuks 10% ja kogu möödunud aasta majanduskasvuks 7,5%, leiab Äripäev.

Äripäeva küsitletud analüütikute hinnangul on 7,5% siiski liiaga suur Eesti mulluseks majanduskasvuks.

?Tundub, et aastaseks majanduskasvuks on 6,8%,? ütles Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. ?Oluline oli eelmise aasta tulemustele eksport, mis kasvas meeldivalt ja isegi üle ootuste hästi. Seda eriti kaupade ekspordi osas. Küllaltki tugev oli ka majapidamiste tarbimise kasv, alla ootusi jäi aga investeeringute maht,? lisas Lauri.

?Konservatiivne hinnang 2000. aasta majanduskasvuks on 6,6%, kõige optimistlikumal juhul oleks see 6,8%,? ütles Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu. ?Meie sõnum juba kolmandast kvartalist peale on see, et jõuline majanduskasv on leevenemas,? uskus ta.

Eesti Pank on jäänud oma varasemate prognooside juurde, kinnitas keskpanga avalike suhete juht Kaja Kell. Eesti Panga hinnangul kasvas sisemaine kogutoodang eelmisel aastal 6,1?6,3%.

?2000. aasta neljanda kvartali majanduskasvuks oli 6% ning aastaseks kasvuks pakun 6,5%,? lausus rahandusminister Siim Kallas.

Välismaised ennustused on aga veelgi tagasihoidlikumad. Jaanuaris esitas enda prognoosi Eesti majandusnäitajatest Rahvusvaheline Valuutafond, käies eelmise aasta kohta välja vaoshoitud 5,5%. Sel aastal on fondi ennustus 6%. Ühispanga Rootsi omaniku SEBi tütarfirma Enskilda Securities on aga prognoosinud Eesti eelmise aasta kasvuks 4,5% ja käesolevaks aastaks 5,5%.

Neljandat kvartalit nähakse nõrgemana

Mulluse neljanda kvartali kasvu hindavad siinsed analüütikud kolmandast väiksemaks. ?Kui oleme aastal 2000 näinud selliseid kasvuprotsente nagu 5,2 esimeses, 7,3 teises ja 7 kolmandas kvartalis, siis praeguse info põhjal peaks neljanda kvartali näitaja pigem vähenema. Meie pakume neljanda kvartali kasvuks 6,5?7%. Kui veidi julgem olla ? aga eriti julgem olla ka ei saa, sest pole põhjust ? siis 7,6%,? rääkis Maripuu.

Lauri hinnangul oli neljanda kvartali kasvuks 7% või pisut rohkem ning ka Ühispank pakkus 7% ringis.

Ühispanga analüütiku Sander Danili sõnul pole tarbimise poolel probleeme olnud, tööstuses aga küll. ?Teisalt viis tarbimise kasv impordi suurenemisele, mis suurendas neljanda kvartali väliskaubanduse jooksevkonto puudujääki ilmselt üle 10% SKTst. Tööstustoodangu kasv pidevalt vähenes ja üleliia tugev ei olnud ka sisetarbimine,? ütles Danil. ?Mõne aja eest mõtlesime isegi, et kas peaks varasemaid 2000. aasta kasvu prognoose alandama. Kuid viimase aja uudised on olnud siiski positiivsema tooniga, nii et neljanda kvartali prognoosiks on ligi 7% ja aastaseks majanduskasvuks 6,6%.?

?2000. aasta majanduskasvu puhul tuleb arvestada seda, et 1999. aastal läbis Eesti suure restruktureerimise. Oluliselt on muutunud näiteks sihtturud ? kui 1997. aastal oli näiteks Venemaa osatähtsus ekspordis 20% lähedal, siis nüüd on see näitaja 2%,? selgitas Maripuu.

Majanduse pikemaajalise jätkusuutlikkuse osas näevad analüütikud probleeme investeeringute mahus. ?Jätkusuutlikkust silmas pidades teeb investeeringute madal tase murelikuks küll,? ütles Lauri.

Lauri sõnul on sisetarbimine kasvu seisukohalt oluline, aga väikeriigile on eksport siiski tähtsam. ?Lühiajaliselt on sisetarbimise ergutamisega tõesti võimalik ekspordi?okki katta. Heaks näiteks on 1998. aasta augusti Vene kriis ? natuke majandus enam-vähem püsis, kuid mõne kuu pärast hakkasid tagasilöögid,? meenutas ta.

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades 1999 aastal 75,4 miljardit krooni. 4,5% juurdekasv oleks sellele 3,4 miljardit krooni, 7,5% juurdekasv 5,6 miljardit krooni.

juhtkiri:Tarbimisbuum tõstab majanduskasvu 10%ni

küsitlus:Kas kaupade hulgi- ja jaemüügi kasv näitab, et taas on alanud tarbimisbuum?

Autor: ÄP