• OMX Baltic−0,24%272,33
  • OMX Riga−0,54%868,98
  • OMX Tallinn−0,11%1 740,42
  • OMX Vilnius−0,22%1 050,54
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,53%8 297,78
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • OMX Baltic−0,24%272,33
  • OMX Riga−0,54%868,98
  • OMX Tallinn−0,11%1 740,42
  • OMX Vilnius−0,22%1 050,54
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,53%8 297,78
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • 21.02.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgatõusuks ruumi veel küllalt

?Meil oli tootmistöölistel palgatõus eelmisel aastal umbes 10 protsenti, samas vähenes veidi inimeste arv,? ütles rõivatootja ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras. ?Sel aastal pole kavas mehaanilist palgatõusu, kuid plaanime veel inimeste arvu vähendada ja eks siis jääjad saavad veidi juurde.?
Võõrase sõnul pole mõtet karta, et Eesti tööjõud muutuks liiga kalliks võrreldes muu maailmaga. ?Praegu on arenenud lääneriikides tööliste palgad 6?8 korda suuremad kui siinsetel inimestel,? ütles ta. ?See palkade vahe meil majanduse liikuma panebki.?
Teki- ja padjatootja ASi Toom Tekstiil tegevdirektor Illimar Toom ütles, et need ettevõtted, kes ka tooteid arendavad, ei peaks küll kartma, et palgatõusu tõttu nende konkurentsivõime väheneb. ?Me oleme juba 1998. aastast igal aastal 9 protsendi ringis palku tõstnud ja ei näe põhjust, miks ei võiks palgatõus ka sel aastal tulla,? ütles Toom. ?Palgatõus oleneb tööjõuturust ning ilmselt õmblusettevõtetes ta tõuseb.?
Statistikaameti andmeil oli eelmise aasta neljanda kvartali keskmine brutokuupalk 10% kõrgem kui aasta tagasi. Kõige rohkem kasvas aastaga kuupalk restoranides ja hotellides ? 36,8%, sisuliselt samaks jäid palgad kinnisvara-, üürimis- ja äriteeninduse valdkonnas ning metsamajanduses. Põllumajanduses kasvas aastaga brutokuupalk statistikaameti andmeil 23,1%.
Traditsiooniliselt olid kõige kõrgemad palgad finantsvahenduse tegevusalal ? keskmiselt 11 565 krooni kuus ? ja kõige madalamad palgad olid põllumajanduses ja jahinduses ? 3021 krooni kuus.
?Meil tõusid eelmisel aastal palgad ligi 10 protsenti, selle aasta palgatõusu on veel vara prognoosida,? ütles Reval Hotelligrupi juhatuse esimees Tarmo Sumberg. ?Palgatõus sõltub ikkagi ju ühe või teise ametikoha nõutusest, juhtidel ja spetsialistidel kasvab palk kiiremini kui lihtsa töö tegijatel.?
ASi Harju Ehitus direktor Aare Neudorf ütles, et neil pole palgatõusu sel aastal plaanis. ?Aasta algus on meil küll sama vaikne olnud nagu kõik viimased aastad, aga kui lähevad täide prognoosid, millest ajakirjanduses räägitakse, siis võib ju palku tõsta küll,? rääkis Neudorf. ?Meie firmas on palgad juba mitu aastat püsinud samal tasemel.?
Eesti ühe suurema köögiviljakasvataja, ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter ütles, et majanduslikust aspektist võttes pole võimalik palku tõsta, kuid kuna häid töötajaid tuleb kinni hoida, peab palku siiski kergitama. ?Eelmisel aastal me palku ei tõstnud, sest juurikahinnad olid nii madalad, aga tootmine kallineb,? rääkis Reiter.
Personaliotsingu firma Ariko Reserv juhatuse esimehe Igor Pässi sõnul peaksid sel aastal tõusma just madalamad palgad. ?Miinimumpalga tõus peaks õige pea ka statistikas kajastuma,? ütles Päss. Lisaks peaksid tema sõnul jätkama kasvu e-äri ja IT valdkonnas töötavate inimeste palgad.
Juhtkiri: Palgad kasvavad Eestis rahuldavas tempos
Küsitlus: Kas Eestis kasvab keskmine palk liiga kiiresti?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele