Võlausaldaja huvid on jäänud kaitseta

21. veebruar 2001, 00:00

Kohtutäituri seaduse ja tsiviilkohtupidamise seadustiku muudatuste vastuvõtmine on alus täitemenetluse reformile, mille eesmärk seadusandja nägemusel on täitedokumentide efektiivsem täitmine.

Täitemenetluse reformimine näib pigem menetluse vormi reformimisena: praeguste kohtute täitevosakondade täiturite asemele astuvad avalik-õiguslikud sõltumatud füüsilised isikud, kelle sissetulek on otseses sõltuvuses võlgnevuse sissenõudmisest.

Täitemenetluse sisuline külg aga olulisi muudatusi kaasa ei too. Selle töö efektiivsemaks muutmiseks on peamine vajadus just täitemenetluse sisu muutmisel, reformides täitmist kui protsessi. Seega on lisaks kohtutäituri huvile vaja, et riigi poolt on loodud võimalused tõhusamaks tegevuseks.

Parema täitmise saavutamiseks peaks esmaste toimingute läbiviimine olema teostatav võimalikult lühikese aja vältel. Praegu on täitemenetluse ebaefektiivse läbiviimise üks põhjus kindlasti ebapiisavad võimalused andmebaaside kasutamisel võlgniku ja tema vara kohta info saamiseks.

Sarnaselt praeguste täituritega ei ole ka kohtutäituri seaduse ning uue täitemenetluse seadustiku jõustumisel kohtutäituril võimalust teha päringuid elektroonilisel teel.

Vajalik oleks näiteks juurdepääs autoregistri, haigekassa, hooneregistri ja kinnistusameti elektroonilistesse andmebaasidesse. Päringute tegemine kirja teel, mil ametiasutusel on päringule vastamiseks aega kuni üks kuu, takistab oluliselt täitetoimingute efektiivset läbiviimist. Võlgniku vara selgitamiseks vajalik üle mõistuse pikk periood annab võlgnikule võimaluse täitmise venitamiseks (pangaarvetelt raha väljavõtmiseks, sõiduki jm vara müümiseks), mis kahjustab oluliselt sissenõudja huve.

  • Täitereformi läbiviimine kannab seadusandliku võimu kiirustamise märke. Kohtutäituri seadus, mis täies mahus jõustub 1. märtsil, on avaldatud Riigi Teatajas 6.veebruaril. Täitemenetluse seadustiku muudatusi pole aga veel üllitatud, kuigi seadus peaks jõustuma samal ajal.

  • Seadusandja ei ole ette näinud üleminekuperioodi, mis tagaks täitedokumentide pideva täitmise. Praeguseks on täiturid enamiku dokumente andnud üle arhiivi, sissenõudmise-ga ei tegelda juba veebruari algusest saadik.

  • Avalikkust ei ole teavitatud täitmisel olevate kohtulahendite jt täitedokumentide üleandmisest uutele kohtutäituritele, keda pole veel ametisse nimetatudki.

Justiitsministeerium põh-jendab hoidumist avalikkuse teavitamisest sooviga vältida huvitatud isikute telefonikõnesid ja päringuid seaduse kohta. Kuid just inimeste teavitamine nt ministeeriumi kodulehekülje kaudu pigem vähendaks seda. Kas ja millal teavitatakse võlausaldajat ja võlgnikku täitmisele pööratud dokumentide edasise täitmise võimalustest?

Võlausaldaja õiguspärane ootus täitemenetluse stabiilseks kulgemiseks on rikutud. Järjest kasvava tarbimisega ühiskonnas ei tohiks olla seatud kahtluse alla riiklik sunnijõud ja selle rakendamine.

Täitemenetluse reformi praeguse etapiga kaasneb võlausaldaja huvide kaitsmatus, võlgnikule on aga loodud soodsad v?imalused täitmisest kõrvalehoidmiseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:10
    Otsi:

    Ava täpsem otsing