Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Türgi finantsturud agoonias
Finantsspetsialistide hinnangul ei tule devalveerimine väiksem kui 25?30 protsenti.
Türgi sel nädalal alanud agoonia ägenemine lõppes eile aktsiaturul suurima päevase langusega. Istanbuli börsiindeks ISE-10 sulgus teisipäevasest 18% madalamal tasemel. Esmaspäeval langes turg 15%.
Eile tõusis lühiajalisel rahaturul üleöörepomäär 4000 protsendile ning üleööintress 2900 protsendile. Türgi ametivõimud pikendasid pankadevahelise rahaturu kauplemisaega paari tunni võrra, aitamaks pankadel positsioone sulgeda. Mõned pangad sattusid juba üleeile likviidsusraskustesse, turgudel liiguvad kuuldused vähemalt kahe riikliku panga makseraskustest ning valuuta- ja rahaturumaksete mittetoimimisest. Eelmisel nädalal olid lühiajalised intressimäärad 45?55%, mullu novembris-detsembris tõusid 400 protsendini.
Kardetakse raha massilist väljavoolu riigist. Esmaspäeval müüs Türgi keskpank valuutat 4,5 mld dollari väärtuses. Eilse seisuga oli riigist välja voolanud 7,6 mld dollarit.
Eile lõppesid Türgi siseriiklikud võlakirjad 6 mld dollari väärtuses, üleeile korraldas Türgi oksjoni 365- ja 210päevastele valitsuse võlakirjadele, kuid edutult. Türgi otsustas kärpida võlakirjade kestvust ühele kuule, intressiks kujunes 144%. Võlakirjaturult loodeti saada 4,2?4,7 miljardi dollarit võlakirjade lunastamiseks.
Turul liiguvad kuuldused, et siseriiklikke võlakirju ei lunastata ja üks rahvusvaheline reitinguagentuur kaalub Türgi krediidikõlbulikkuse reitingu alandamist.
Eestile on tähtis, kas kriis kandub teistele arenevatele turgudele. Londoni ja New Yorgi fondihaldurid võivad oma investeeringute väljatõmbamisega arenevate turgude likviidsust kiiresti langetada.