Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnu turg elab suve ootuses
Nõudlus suvekodu või alalise elukoha järele on Pärnus jätkuvalt suur, mis ajendab kinnisvaraarendajad käima lükkama mitmeid uusi elamispindade arendusprojekte nii linnas kui selle lähiümbruses.
Esimesed uued korterelamud hakkasid Pärnusse ligi kümneaastase seisaku järel kerkima nn börsibuumi aegu. Siis oli tuntav esimene nõudluse kasv kaasaegse, kvaliteetse, heas asukohas paikneva linnakorteri järele. Sellistel korteritel on aga ka ehitushinnast tulenev oluliselt kõrgem müügihind vanade, nõukogudeajal ehitatud korteritega võrreldes.
Korterelamute puhul on edukad väikesed, kuni kuue korteriga projektid, mis asuvad rannarajoonis või kesklinna suhtes heas asukohas. Kõige rohkem on müüdud kortereid, millele on tehtud lõplik siseviimistlus. Ostetuim on umbes 80 ruutmeetri suurune kolme- või neljatoaline korter.
Oluline hinnapiir korterite puhul on üks miljon krooni. Üle miljoni krooni maksvale korterile on väga raske Pärnus ostjat leida. Huvi uute, heas asukohas korterite vastu on jõudsalt suurenemas, mistõttu 2001. aasta teisel poolel võib oodata hindade tõusu. Head müügiedu võib prognoosida hiljuti alanud uue Supeluse Maja korteritele, mis löövad linna parima asukohaga kesklinna ja supelranna vahel, privaatsuse ja Pärnu esimese elumajaliftiga.
Kaks viimast aastat on toonud Pärnu turule ka üksikud ühepereelamute piirkondade arendusprojektid, mis Pärnust seni puudusid. Esimesena alustati nõukogudeaegse elamukvartali edasiarendamist, nüüd ehitatakse juba eramaale Tulika ja Humala tänavate piirkonnas, samuti Ülejõel.
Peaaegu üheaegselt alustati linna lähedal, Pärnu jõe ääres kahe täiesti uue asumi arendamist, mis ristiti Uuemetsa ja Randivälja asumiteks. 2000. aastal lisandus kaks mahult väiksemat, kuid kõrgelt hinnatud asukohtades paiknevat arendusprojekti, kus hinnad teiste piirkondadega võrreldes oluliselt kallimad. Elamuarendusprojektid on algusjärgus ja esimest hoogu sisse saamas. Kõige kaugemale on arendajad jõudnud Humala-Tulika tänava eramuprojektiga, kus valmis on ehitatud juba paarkümmend maja.
Uuemetsas on praegu müüdud kõige rohkem krunte ja seal on elamu ehitamist alustanud viis esimest krundiomanikku. Eeloleval suvel valmivad samas ka viis arendaja poolt valmisehitatavat elamut. Ainulaadse ja väärtusliku koha hinna määravad hea asukoht linna suhtes, privaatsus, loodus, erarand, paadisadam ja ka ühtlaselt nooruslik elanikkond.
Elamukruntide arendused kesklinnas on küll atraktiivsetes asukohtades (mere-ja jõeranna ääres), kuid maa soetamismaksumus on suhteliselt kõrge, mistõttu ka hinnad kerkivad rohkem ja reeglina ei ole pärnakast ostjale need taskukohased.
Igal objektil on omad müügiargumendid ja kuna need eriti ei kattu, siis on kliendil kes soovib Pärnusse maja ehitada küllaltki erinevad võimalused , et oma perekonnale pakutavatest parim ja sobilikum krunt välja valida. Viimasel ajal otsiti Pärnus kõige elavamalt kuni 700 000 krooni maksvaid kasutatud maju, mida pärast omandamist hakati kapitaalselt ümber ehitama
Oluliselt on suurenenud nõudlus tühjade kruntide järele. Inimesed alustavad laenu toel enda maitse järgi projekteeritud elamute ehitamist. See on tinginud ka 1960.?70. aastate elamuhindade püsimise samal hinnatasemel, samas kui teised kinnisvaraturu objektid tegid viimasel aastal läbi kohati kuni 15% hinnatõusu (näiteks heas asukohas 2toaline korter).
Üldiselt võib öelda, et lähtudes Eesti majanduse edukusest ja inimeste usust stabiilsesse arengusse kinnisvarahinnad Pärnus tõusevad. Uuringud kohaselt kulutavad inimesed koos elatustaseme kasvuga kõige rohkem raha elamistingimuste parandamisele ja meelelahutusele. Need kaks valdkonda on aga just Pärnu trumbid.
Autor: Peeter Prisk