• OMX Baltic0,01%298,79
  • OMX Riga−0,25%890,9
  • OMX Tallinn0,14%2 055,01
  • OMX Vilnius−0,05%1 203,89
  • S&P 5000,27%6 280,46
  • DOW 300,43%44 650,64
  • Nasdaq 0,09%20 630,66
  • FTSE 1001,23%8 975,66
  • Nikkei 225−0,44%39 646,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,65
  • OMX Baltic0,01%298,79
  • OMX Riga−0,25%890,9
  • OMX Tallinn0,14%2 055,01
  • OMX Vilnius−0,05%1 203,89
  • S&P 5000,27%6 280,46
  • DOW 300,43%44 650,64
  • Nasdaq 0,09%20 630,66
  • FTSE 1001,23%8 975,66
  • Nikkei 225−0,44%39 646,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,65
  • 28.02.01, 08:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik suurendab poole võrra kutsehariduse osa

Riik tahab kolme aasta pärast meelitada pooled põhikooli lõpetajad kutseõppeasutusse, et vähendada sellega ilma kutseta töötute koolilõpetajate hulka ja valmistada noori tööturule minekuks ette, kirjutab Postimees.
Haridusministeeriumis valmiva järgneva kolme aasta kutsehariduse arendamise plaani järgi peab 2004. aastal olema pooltel põhikooli lõpetajatel võimalik jätkata haridusteed kutsekoolis.
Praegu on kutsekoolides kohti 35 protsendile põhikooli lõpetajatest. Tegelikult soovis möödunud sügisel kutseharidust omandama minna 27 protsenti 9. klassi lõpetajatest.
?Valiku kutsehariduse kasuks teevad õpilased, kuid riik peab pakkuma neile rohkem võimalusi,? ütles haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Marge Kõiva.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selle 50 protsendi kutsehariduse kohtade alla läheb ka kutsealane eelkoolitus gümnaasiumiklassides, kus õpilasel on võimalik valikainete arvel käia mõnes kutseõppe tunnis.
Kõiva sõnul on kutsehariduse arendamise kaks peamist eesmärki kasvatada noorte sotsiaalset valmisolekut tööturule sisenemiseks ja valmistada neid ette, arvestades tööturu pidevalt muutuvaid vajadusi.
Praegu on kõige suurem vajadus tööjõu järele tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas: metalli-, puidu- ja tekstiilitööstuses.
?Tegelikult on konkreetsete oskuste puudumisest suurem probleem isikuomaduste puudumine - noortel pole kohusetunnet ja täpsust ning seda neile kolme aastaga ei õpeta,? selgitas Kõiva.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 6 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele