Lähenev kevad toob kaasa Tallinna tüüpkorterite hinnatõusu

Ainuke täheldatav muutus kinnisvara hinnatasemetes toimus viimase kolme kuu jooksul elamispindade osas, mis on kallinenud keskmiselt ühe protsendi võrra.

Elamispindade hinnaindeks on tõusnud umbes ühe protsendipunkti võrra, st elamispinnad on kallinenud keskmiselt 1%. Peamiseks elamispindade hinnaindeksi suurendajaks oli möödunud kinnisvarakvartalis korterite hinnaindeks, mida omakorda mõjutas tüüpkorterite ja uute korterite hinnatõusus. Tüüpkorterite hinnatõusu põhjus peitub elanikkonna jätkuvalt kasvanud ostuvõimes ning alternatiivsete valikute puudumises keskmise või keskmisest madalama sissetulekuga elamispinna soetajale. Kuna olukorra muutumist pole ette näha, võib eeldada, et tüüpkorterite hindade tõus kujuneb eeloleval kevadel (märts? mai) möödunud kvartaliga võrreldes kiiremaks.

Elukondlik kinnisvara näitas läbi kolme aasta kindlat tõusutrendi. Hoolimata 1998. aasta mõningasest depressioonist ja sellega kaasnenud väiksest kinnisvara hinnalangusest magalarajoonides (Lasnamäel), on kogu Tallinna elamufondi hinnakasvuks kolme aasta jooksul kujunenud umbes 12 %, kusjuures see on samas suurusjärgus nii korterite kui ka eramute ja elamumaa sektoris.

Uute korterite keskmise müügihinna tõus on eelkõige seotud muutustega pakkumise struktuuris. Nimelt müüdi möödunud aasta lõpuks maha mitmed soodsa hinnatasemega korterelamud, mistõttu jäid turul domineerima keskmisest kallimad projektid, tõstes uute korterite keskmist müügihinda. Seega on tegemist pigem tehnilist laadi kui reaalse hinnatõusuga.

Kinnisvaraturu hooajalisusest tulenevalt võib kinnisvara-aasta jagada neljaks, mis kuuajalise nihkega kopeerib traditsioonilist kvartaljaotust. Viimane kinnisvarakvartal (detsember?veebruar) oli traditsiooniliselt väheaktiivne.

Võrreldes Uus Maa kinnisvaraindeksite aluseks olevaid 2000. aasta 1. detsembri baashindu kinnisvaraturu kõrgaja ? 1997. aasta ? hindadega, võib täheldada mitmeid muutusi. Kolme aastaga on suurim langus tabanud büroopindade rendiindeksit (umbes 10%), mis on peamiselt tingitud kesklinna kvaliteetbüroopindade hinna alanemisest. Mõningane langustendents on märgatav ka teeninduspindade turul. Ainuke hinnatõus kommertspindade osas on viimase kolme aasta jooksul toimunud tootmis- ja laopindade keskmistes rendihindades, mis on peamiselt tingitud turu üldisest pakkumise-nõudluse liikumisest senisest kvaliteetsemate (ja kallimate) lao- ja tootmispindade poole.