Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
BRS võtab raudteelt raha välja
Aastani 2010 kavatseb Baltic Rail Service?ile (BRS) 4,2 miljardit krooni välja maksta dividendina. Sama ajavahemiku kohta nägi Rail Estonia äriplaan ette 3 miljardi ja Raudtee Erastamise Rahva ASi äriplaan 2,3 miljardi krooni väljamaksmist dividendidena.
Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamisel BRSile läheb lõviosa ettevõtte kasumist tehingut rahastavale pankade rahvusvahelisele sündikaadile. Viie aastaga teenivad pangad ligi 700 miljonit krooni.
BRS maksab oma osa dividendidest erastamistehingu rahastamiseks Hansapanga ja Swedbanki juhitavale sündikaadile, milles osalemiseks on nõusoleku andnud Saksa suurpangad Hypo-Vereinsbank ja LB Kiel.
Pankade sündikaat võib mõne osalisega laieneda, ütles Hansapank Marketsi investeerimispanganduse osakonna töötaja Ülle Põldaas.
Riik hakkab BRSi äriplaani kohaselt teenima dividendidelt ligi 20 korda suuremat tulu kui seni, mis on esimesel viiel erastamisjärgsel aastal kokku ligi 460 miljonit krooni, ütles Eesti Raudtee nõukogu esimees Ardo Ojasalu. Seni võttis riik Ojasalu sõnul Eesti Raudteest tavaliselt välja 5 miljonit krooni dividende aastas, mullu aga 8 miljonit krooni.
Eesti Raudteesse kavandatavad investeeringud, mille suurus on esimesel viiel aastal 2,6 miljardit krooni, kaetakse ettevõtte majandustegevusega seotud rahavooga, ütles Põldaas. Nimetatud ajavahemikul investeerib Eesti Raudtee 1,6 miljardit krooni raudtee remonti ning 0,8 miljardit krooni vedurite ostmisse USAst.
Ameerika vedurite ostmine võimaldab Põldaasa sõnul koondada suure osa praegustest remonditöölistest, sest uued vedurid on seni kasutatavatest Venemaa päritolu veduritest töökindlamad.
Töökohtade vähendamise kava Eesti Raudteel ei ole praeguseks veel kokku lepitud.
2010. aastani kavatseb BRS investeerida Eesti Raudteesse 4,7 miljardit krooni.
BRSi kavatsus läheb vastuollu Eesti Raudtee erastamise eesmärkidega, ütles erastamisagentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk. ?Kui raudteed hakati erastama, sest riigil polnud investeeringuteks raha, siis näib kummaline, et nüüd hakatakse kasumit investeerimise asemel välja võtma,? lausus Fjuk. ?Mina ei tea ühtegi tõsiselt võetavat lääne firmat, kes niimoodi teeks.?
Ojasalu keeldus äriplaani avalikult kommenteerimast, viidates oma kuulumisele erastamisagentuuri raudtee erastamise läbirääkimise töörühma.