Firmamärk ei tee lukust turvalukku

Teadmatusest ostab Eesti tarbija sageli turvaluku asemel koduuksele tuntud firmanimega kasutusluku.

Sageli arvatakse, et kodu on turvaliselt kaitstud, kui ukse ees on Abloy, Boda, ERA või mõne muu nö tunnustatud firma ukselukk. Samas ei oska tarbija tähelepanu pöörata asjaolule, kas tegemist on kasutus- või turvalukukomplektiga. Ukseluku turvalisus sõltub tervest luku komplektist: lukukorpus, katteplaadid, võtmepesa ja turvalukuna kasutamise kindlus. Kui kasvõi üks neist komponentidest ei vasta kõrgematele turvanõuetele ? pole tegemist turvalukuga.

Teadmatusest võib inimene kasutada oma ukse turvalukku tegelikult tavalukuna. Nii võib juhtuda ASSA 2000 kaksikturvaluku omanikuga, kes unustab kodust väljudes muuta lukuraami esiplaadil oleva lülitusnupu asendit. Kui lüliti jääb ukse lukustamisel valesse asendisse, siis on teda võimalik seestpoolt väändenupuga avada. Seega on turvalukust kasutaja teadmata saanud kasutuslukk.

Kindlustustega on see probleem, et kui lepingus on sees, et uksel pidi olema turvalukk ja nad saavad ekspertiisiga tõestada, et see nupp ei olnud vajalikus asendis, siis võib see olla aluseks hüvitise maksmisest keeldumisel.

Maja välis- või korteriuksele piisab ühest turvalukust (võtmepesa lukukorpuses nn seifitüüpi võtmega). Kuna kodus olles on tülikas turvalukku pidevalt sulgeda ja avada, tuleks lisaks osta tuuleriivi ning lingi ja võtmepesaga varustatud kasutuslukk. Kasutuslukk kaitseb siseneda sooviva röövli eest siis, kui ise päeval kodus oleme. Turvalukku aga kasutatakse kodust ära olles ja öösiti. Seetõttu on ukse kindlaks ja mugavaks lukustamiseks võimalik kasutada erinevaid kombinatsioone:

Turvalukk (tuuleriivi ja lingimehhanismita) + kasutuslukk. Kui uksel on juba ees kasutuslukk, siis võib lukustamise turvalisuse tagamiseks lisada lisaturvaluku.Kaksikturvalukk ? lingimehhanismi, tuuleriivi ja turvavõtmepesaga varustatud turvalukukorpus. Ukse turvalisuse ja kasutusmugavuse tagab üks lukukomplekt, mis koosneb turva- ja kasutuslukuosast.

Turvalukud ja turvasulused on välja töötatud sissemurdmise raskendamiseseks. Sissemurdmine kas võtmepesa muukimise, luku, ukse või akna lõhkumise teel teostub igal juhul, küsimus on ainult ajas ja vahelejäämise (turvafirma või kaaskodanike reageerimise aeg) ohu suuruses.

Turvalukud peavad ka spetsiaalvahendite (muukraud, puur, kang jne) kasutamise korral võimalikult kaua vastu pidama. Tähtis on, et sissemurdmistegevus tekitaks piisavalt müra ja oleks aeganõudev.

Autor: Jaanus Beilmann