Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mina tundmisest turunduses ei piisa
Uus aastatuhat nõuab kliendikeskset lähenemist. Küsimus ei ole enam selles, kuivõrd oskuslikult tutvustatakse klientidele tooteid ja teenuseid. Ettevõtte edu sõltub kliendikesksusest ettevõtte südames ? mitte turundusest, vaid ärist ning selle arengust tervikuna.
Kommunikatsioon ja loov strateegiline planeerimine on muutunud äris järjest olulisemaks. Tehnoloogia peadpööritav areng on andnud inimestele võimaluse suhelda, olla interaktiivne. Enam ei muuda ettevõte inimesi kommunikatsiooniga, vaid inimesed muudavad kommunikatsiooniga ettevõtet.
Selleks, et ettevõte oleks edukas, peavad seda juhtima kogenud ja loovad ärikommunikatsioonispetsialistid. Infoajastul peab edukas kaubamärk välja paistma. Töötada on vaja välja uued tooted-teenused, mis oleksid selgelt eristatavad, kliendikesksed ja kasumlikud.
Mind on sageli hämmastanud eestlaste kiire õppimis- ja kohanemisvõime. Mõnes mõttes on areng olnud liigagi kiire ja hakatakse unustama või eirama olulisi põhitõdesid.
Viie aasta jooksul olen kuulnud sada korda lauset: ?ma olen eestlane, seega tean, millised eestlased on ? nad on sellised nagu mina.? Sageli on ütlejaks kõrgharidusega, hea sissetulekuga, autot ja Tallinnas korterit omav 28aastane eestlane. Kas Võrumaal elaval vanaemal on midagi ühist selle kirjeldusega, kui kõrvale jätta keel ja rahvus?
Ma kahtlen selles. Samas on ka Võrus elav vanaema tarbija või ta mõjutab pere tarbimisotsuseid, see teeb ta sama oluliseks kui 28aastase turundaja.
Sama kehtib ka kauba välismaale müümisel. Eestlaseks olemine ei aita, kui ettevõtjal puudub kogemus, turundusvaist ning toimiv turundusprotsess. Lühidalt öeldes on vaja aru saada tarbija harjumustest ja põhjalikult analüüsida nende suhtumist, kultuuri, sissetulekuid, ostuprotsessi ja kommunikatsioonilaadi.
?Kolm neljandikku kliendiorganisatsioonidest jätkab tootekeskset lähenemist, kaotades oma turuosa ühele neljandikule tarbijakeskse lähenemisega ettevõttele,? selgub Gardneri 2000. aasta novembri aruandest. See on turg, kuhu suunduvad ka Eesti ettevõtted, sest kasv toimub väljaspool Eesti riigipiire. Välisturgudel edukaks tegutsemiseks on vaja suurepäraseid teadmisi ja pühendumist. Kliendid on vabanenud neid piiranud köidikutest, kas ka turundajad? Miks on eestlastel raske eksportida? Kas kõikidel ettevõtetel on ikka selge visioon, kuhu nad kahe, nelja või kümne aasta pärast jõuda tahavad?
Autor: Alain Vignard