Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötuskindlustuse seadus muutub täielikult
Eile oli tähtaeg riigikogu liikmetele töötuskindlustuse seaduse eelnõule muudatusettepanekute esitamiseks. Eelmisel nädalal leppisid Tööstuse ja Tööandjate Keskliit ning Ametiühingute Keskliit seaduseelnõu väljatöötanud Mõõdukatega kokku, et kindlustusmakseid hakkab koguma avalik-õiguslik institutsioon. Seni pidi selleks eelnõu kohaselt moodustatama riiklik fond.
?Töötajate ja tööandjate arvamus oli selline, et kui nemad teevad sinna makseid, siis peavad nad saama ka jälgida selle raha kasutamist,? selgitas Mõõdukate fraktsiooni liige Raivo Paavo.
Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt oleks kindlustusmaksete koguja maht umbes pool miljardit krooni aastas.
Avalik-õigusliku asutuse moodustamisel tuleb tema tegevus sätestada seadusega, samuti tekib Paavo sõnul küsimus, kas töötuskindlustusmakse suuruse paneb paika avalik-õigusliku institutsiooni nõukogu või on see kirjas seaduses.
Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretäri Harri Taliga sõnul peaks maksete suuruse kindlasti paika panema loodava avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu, mis oleks koostatud võrdsetel alustel töötajate, tööandjate ja riigi esindajatest.
?Kõik oleks loomulikult huvitatud sellest, et see maksemäär oleks võimalikult madal, kuid see oleneb siiski tööpuuduse määrast ja hakkab ilmselt kõikuma,? selgitas Taliga.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest esimees Toomas Vilosius ütles, et kindlustusmakse peakski olema muutuv suurus. ?Kui on head aastad, siis suurem ja vastupidi,? märkis Vilosius.
Töötuskindlustusmakse suuruseks on praeguse eelnõu kohaselt töövõtjale 1% brutopalgast ja tööandjale 0,5% töötaja brutopalgast. Suures ettevõttes, nagu näiteks Hansapank, suurendab see kuus kulutusi tööjõule miljoni krooni võrra.
Taliga sõnul hakkab ühe nende ettepaneku kohaselt ettevõttele koondamise korral ettenähtud hüvitisest maksma 50 protsenti kindlustusmaksete koguja ja 50 protsenti ettevõte ise. Senise eelnõu kohaselt tasus kindlustusmaksete koguja firmale kõik koondamisega seotud kulud.
Vilosiuse sõnul on praegu kõik töötuskindlustusse puutuvad küsimused alles vaidluse all. ?Praegusest eelnõust võib tekkida hoopis üks teine eelnõu,? lausus ta. ?Avalik-õigusliku institutsiooni tegemisel tuleb ju sätestada, kes hakkavad kuuluma nõukogusse, kes mille eest vastutab. Haigekassa seadus on ju päris paks.?
Üks Paavo esitatud muudatusettepanek puudutab ka töötuks jäänule töötuskindlustusmakse väljamaksmist. Seaduseelnõu praeguse teksti kohaselt saaks töötu esimese 100 päeva jooksul 50 protsenti oma viimasest töötasust.