Linn tegi parkimiskonkursil ESSile kingituse

Mullu 15. septembril selgus Tallinna transpordiametis, et ainus, kes linna väljakuulutatud konkursil osaleb, on turvafirma ESS. Konkursi algtingimus oli, et erafirmast parkimiskorraldaja garanteerib linnale igakuist tulu vähemalt 1,8 miljonit krooni. ESS lisas omalt poolt veel 100 000 krooni.

Linnavalitsuse ja ESSi vahel mullu detsembris sõlmitud parkimiskorralduse hankelepingus seisab teine summa. Lepingu järgi kohustub ESS jaanuarist juulini 2001 linnale kuus üle kandma vaid miljon krooni, edasi kuni aasta lõpuni 1,4 miljonit krooni. Seega sõlmiti ESSiga tasulise parkimise korraldamise leping märksa soodsamalt, kui oli riigihankekonkursil osalemise tingimus. Linn kaotab seetõttu tänavu 8,8 miljonit krooni. Esialgu pidanuks ESS linnale üle kandma 22,8 miljonit krooni, kannab vaid 14 miljonit krooni.

Lepingu tausta tundvate allikate sõnul olnuks aus juhul kui linn otsustas, et tingimus 1,8 miljonit krooni on liiga karm nõue, välja kuulutada uute tingimustega hankekonkurss.

Turvafirma Skorpion pressiesindaja Ines Kloren lausus, et nende firma kaalus konkursil osalemist, kuid tingimused olid vastuvõetamatud. ?Osaletud oleks siis, kui tasuvusarvestus kujunenuks firma jaoks soodsamaks,? lausus Kloren.

Ka turvafirma Tammiskilp lõi karme konkursitingimusi nähes käega.

Linnaametnikud kordavad parkimiskonkursist rääkides, et ?ma ei taha, et te seda kirja paneksite?. Parkimise korraldamine Tallinnas on perspektiivne rahaauk juhul, kui süsteem toimima panna ja parkimistasu korralikult sisse nõuda.

Parkimistasu arvestuse tabelist selgub, et 2000 tasulise parklakohaga Tallinna kesklinnas on võimalik teenida aastas 37,8 miljonit krooni.

Tallinna vanalinnas on võimalik tasulise parkimise eest aastas sisse nõuda lisaks 15,8 miljonit krooni. Parkimistasu tabelist nähtub, et see ei ole piir: kui arvestada autode hulga suurenemist, võib lisanduda isegi veel 10 miljonit. Niisiis on Tallinnas võimalik parkimistasude sissenõudmisega teenida aastas umbes 50 miljonit krooni.

ESSi pressiesindaja Indrek Lindsalu ütles, et ESS on lepingut linnale soodsas suunas täiendamas: ?Lepingutäienduste kohaselt säästaks linn veel umbes 2,8 miljonit krooni aastas.? Lindsalu lisas, et samas on nende eesmärk olemasoleval parkimisalal efektiivselt parkimist korraldades suurendada igakuist käivet aasta lõpuks 85?90% võrreldes 2000. aasta keskmise kuukäibega.

ESS grupp on oma tütarfirmade kaudu 1999. aasta oktoobris viimaste kohalike omavalitsuste valimiste ajal annetanud Isamaaliidule ja Reformierakonnale üle 500 000 krooni.

Ainsana asjaosalistest linnaametnikest soostus parkimiskorralduse lepingut avalikult kommenteerima lepingu linna-poolne kontaktisik, säästva arengu ja planeerimise ameti spetsialist Mati Songisepp: ?ESSi poolt ei ole jäika suhtumist, meil on väga mõistev koostöö.?

Tema hinnangul on senine koostöö ESSiga piletimüügi alal kesklinnas tunduvalt vähendanud vargusi autodest ja autode lõhkumisi. Songisepp põhjendas ka erinevust, miks leppis linn pärast hankekonkurssi väiksema summaga. Nimelt vähenesid linna liikluskorralduskeskuse ülalpidamiskulud lepingu sõlmimise tõttu.

Songisepa hinnangul ei tundnud konkursi vastu huvi ükski tõsine pakkuja peale ESSi.

Parkimiskorraldust puudutavat riigihanget koordineeris riigihangete amet. Selle peadirektori asetäitja Andres Veel väitis, et Tallinna tasulise parkimise riigihanke pakkumismenetluse kohta ei ole ametile proteste ega vahekohtule kaebusi esitatud.

Tema sõnul ei lähe see juhtum kehtiva riigihangete seadusega vastuollu, kuna juba 1996. a kõrvaldati seadusest punkt, mille järgi pidanuksid riigihanke pakkumises esitatud tingimused ja eduka pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitud lepingu tingimused täies vastavuses olema. ?Kehtiv seadus ei anna riigihangete ametile ostjate mõjutamiseks mingeid vahendeid,? lausus Veel. ?Kuid uues riigihangete seaduses sätestab riikliku järelevalve ja ostjate vastutuse terve peatükk.?