Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laagri Maksimarketi keskust
?Me pole klientide hulgaga rahul, argipäeviti ostab meilt 10?20 inimest, nädalavahetusel rohkem. Selleks, et omadega välja tuleksime, oleks vaja 70?80 ostjat päevas,? rääkis Aenigma OÜ juhatuse esimees Urmas Herne.
Herne sõnutsi arvasid nad juba Laagrisse asudes, et müük seal õieti ei käivitu. ?Läksime Laagrisse vaid seepärast, et Tihniku Maksimarket, kus me varem tegutsesime, suleti, ja meil oli kaup olemas,? rääkis Herne ?Nüüd oleme teinud avalduse, et lõpetada siin rendisuhe.?
Külastajate vähesust kurtis ka Amica kohviku juhataja Ülle Toom. ?Praegu on asi tõesti nutune, külastajaid on vähe nii meil kui ka kaupluses,? sõnas ta. ?Loodame, vähemalt et bussi nr 18 marsruuti pikendatakse siiamaani.?
Bussiliikluse puudumist nimetas klientide nappuse põhjusena ka ASi Telegrupp klienditeenindaja Evelin Viira. ?Külmade ja tuuliste ilmadega Laagri inimesed ostma ei tule, sest nad peavad siia jõudmiseks kilomeetri mööda maantee äärt kõndima,? rääkis ta. ?Kehva ilmaga eelistatakse lähemal asuvaid väiksemaid poode.?
Klientide vähesus on rentnikud pannud kurtma kõrgete rendihindade üle, mida tunnistas ka ETK Majade haldusjuht Guido Gostsõllo, öeldes, et on kuulnud rentnike nurinat nii vähese külastajate arvu kui ka rendipindade hindade üle. ?Viimaseid on lubatud hakata märtsikuus üle vaatama,? sõnas Gostsõllo.
ETK Majade juhatuse liikme Andres Aruvalla väitel keegi rentnikest lepingut praegu lõpetanud pole, jutuajamisi rendisuhete teemal on aga olnud. ?Vägisi neid keegi siia toonud pole, tegemist on kahepoolse riskiga,? sõnas Aruvald.
Paljud rentnikud seavad oma lootuse kevadisele ja suvisele ajale, kui rohkem inimesi hakkab mööda Pärnu maanteed Tallinnast välja sõitma. Lootust külastatavuse suurenemisele kinnitas teiste hulgas OÜ Peegelprof turundusjuht Koit Repnau.
Tema sõnul on firmal praegu päevi, kus pole ühtegi ostu. Samas ei saa Repnau sõnul nende tegevuse üle otsustada ostude arvu järgi. ?Meil on küllalt eriline kaup,? kommenteeris peegelseinu müüva firma turundusjuht.
9000ruutmeetrise pinnaga hüpermarketit omava Eesti Tarbijate Keskühistu (ETK) juhtkond ei näe probleemi nii teravana. ?Detsembris oli meie Laagri kaupluse käive 25 miljonit krooni, mis on samas suurusjärgus Rocca al Mare Prisma käibega,? sõnas ETK juhatuse liige Mihkel Sims. ?Veebruar ja märts on aga kõikidel kauplustel tagasihoidlikud.?
Simsi sõnul on asub Laagri Maksimarket klassikalise hüpermarketi kohal. ?Niisugusesse kohta, nagu Kristiine Kaubanduskeskus ehitati, muus maailmas suurkauplust ehitada ei lubatagi,? rääkis Sims.
Ka on Simsi sõnul Laagri projekt suunatud tulevikku. ?Ehitasime kaubanduskeskuse 50 aasta perspektiivi arvestades,? kommenteeris Sims. ?Lähema aja jooksul areneb linn kaugemale, kui Maksimarket asub.?
Reaalsema lootuse pani Sims siiski suvele, kui Laagrist sõidavad läbi puhkepiirkondadesse ja tagasi suundujad. Külastajate arvu kasvu ennustas Sims juba märtsi kolmandast nädalast.
Erinevalt Laagri Maksimarketist kinnitasid Rocca al Mare kaubanduskeskuse rentnikud siiski valdavalt, et külastajate arvuga võib ka praegu rahul olla.
?Ostjaid on piisavalt,? kinnitas lemmikloomatarvetega kaupleva Bramham Trade?i müüja-konsultant Margarita Remme. Ostjate piisavust kinnitasid ka kaupluste Lasering, Aurum ja Baltman müüjad.
Rocca al Mare Kaubanduskeskuse haldusdirektori Mati Talu sõnul on siiski ka neil rahulolematuid rentnikke ja lahkunuidki. ?Lahkunute motiiviks on see, et rent käib üle jõu,? kommenteeris Talu.
Hansapanga Grupi finantsjuhi Erkki Raasukese sõnul võib kaubanduspindade hoogne juurdeehitamine siiski probleemiks saada. ?Küsitav on, kas kõigi jaoks leidub kliente,? ütles Raasuke.