Tervishoid hinnatõusus esikohal

Statistikaameti andmeil olid võrreldes eelmise aasta veebruariga tänavu veebruaris kõige enam tõusnud kulutused tervishoiule, eluasemele, transpordile ning toidule. Tervikuna olid kaubad ja teenused keskmiselt 6,1 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Viimati oli tarbijahinnaindeksi (THI) aastane kasv nii suur 1998. a detsembris, mil tarbijahinnad tõusid aastaga 6,5 võrra.

?Toiduainete nii suur hinnatõus aastaga oli küll üllatav,? ütles Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. ?Pikemat aega on olnud näha, et tööstustel on toormepuudus, mis omakorda muudab seda kallimaks.?

Lauri sõnul on toiduainete kallinemise põhjuseks ka see, et paar aastat tagasi tõusid selles valdkonnas hinnad väga tagasihoidlikult ning nüüd tegid ettevõtted kaotatut tasa. ?Märtsis võib veel hinnatõus samas tempos jätkuda, kuid siis tempo hooajaliste mõjude tõttu mõnevõrra alaneb,? lisas Lauri.

Eesti Pank prognoosib, et kuna inflatsioon on jätkuvalt kiire (aastases lõikes jaanuaris 5,8 protsenti, veebruaris 6,1 protsenti), pole erinevalt euroalast Eestis inflatsiooni kiirenemise haripunkt veel möödas.

?Inflatsiooni jätkuv alanemine euroalal annab alust arvata, et ka Eestis on aasta teisel poolel hinnakasvud aasta alguse omadest madalamad,? teatas Eesti Pank.

ASi Suprema Securities analüütiku Veikko Maripuu sõnul seevastu oli hinnatõus veebruaris oma tipu lähedal ning edaspidi hakkab hinnatõusu tempo aeglustuma. ?Aasta lõpuks on THI kuskil 4 protsendi lähedal, kui eelmise aasta sama ajaga võrrelda,? ütles Maripuu. ?Hinnatõus aeglustub just toidu ja kommunaalkulude osas.?

Kui toiduainete hinnatõusu põhjustas tooraine kallinemine, samuti kütuse ja elektri hinna tõus, siis kulutusi eluasemele suurendas peamiselt elektri hinna tõus. Kümneprotsendise kulutuste suurenemise tervishoiule tingis mitmete teenuste, näiteks hambaravi, järk-järgult tasulisemaks muutumine ning 5protsendise käibemaksu lisandumine ravimitele selle aasta alguses.

?Tervishoiu koha pealt ilmselt hinnatõus jätkub, sest aina rohkem tuleb teenuste eest ise maksta,? rääkis Maripuu.

ASi Fazer Eesti tegevdirektor Ülo Rekkaro ütles, et eelmisel aastal tõstis ettevõte toodangu hinda 4-5 protsenti. ?Hinnatõusu põhjuseks oli kütuse ja elektri kallinemine, kuid eelkõige jahu hinna tõus, mis alates juulist on olnud 20?25 protsenti,? rääkis Rekkaro. ?Me praegu pole hindade tõstmist küll plaani võtnud, aga kui jahu hind samamoodi edasi tõuseb, siis ega meiegi ei pääse hindade tõstmisest.?

ASi Põlva Piim juhataja Aivar Häelm ütles, et piimatoodete hinna tõusu tingis eelkõige tooraine kallinemine, mille hind kerkis aastaga peaaegu 1,50 krooni kilo kohta. ?Kütuse kallinemisega seoses ei muutunud meil enam midagi, hinnatõus oli enne ära,? lisas ta.