Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väiksem üksikisiku tulumaks tooks hinnatõusu
Reformierakonna juhatus avaldas eile veel kord toetust üksikisiku tulumaksu alandamisele lähiaastatel 20 protsendile.
Reformierakonna esimehe Siim Kallase kinnitusel viib erakond maksualandamise ellu pärast 2003. aasta riigikogu valimisi võimule tulles.
Reformierakonna juhatuse liikme Jürgen Ligi hinnangul on tulumaksu alandamine teiste maksude tõusmise tasakaalustajaks. ?Ühiskond ei peaks maksustama teenimist, vaid tarbimist ja saastamist,? märkis ta. Käibemaksu tõstmist ei pidanud Ligi otstarbekaks.
Reformierakonna noortekogu tegi teisipäeval erakonna juhatusele ettepaneku alandada üksikisiku tulumaksu aastaks 2003 20 protsendini ja aastaks 2007 10 protsendini. Ligi väitel võib pikemas perspektiivis rääkida ka tulumaksu täielikust kaotamisest.
Reformierakonna koalitsioonipartnerid Isamaaliit ja Mõõdukad näevad tulumaksu alanemises raha ühest taskust teise tõstmist.
Isamaaliidu liige ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson väitis, et üksikisiku tulumaksu alandamine ilma kompensatsioonivahendite leidmiseta pole võimalik. ?Olen väga skeptiline, et riigieelarve kannatab välja sellise maksualanemisega tekkiva 1,7 miljardi kroonise augu,? nentis Jürgenson.
Jürgensoni sõnul lööb see eelkõige kohalikke omavalitsusi, kellele üksikisiku tulumaks on põhiline sissetulekuallikas. ?Kohalike maksudega seda ei kompenseeri, ainus, mis veidigi sisse toob, on müügimaks,? selgitas Jürgenson.
Jürgenson märkis, et lisaks näeb rahandusministeerium ette ka omavalitsuste toetusfondi vähenemise aastas 3 protsenti. ?Tekib küsimus, kuidas kavatseb rahandusministeerium seda kõike omavalitsuste jaoks leevendada,? nentis ta.
Omavalitsusliitude Ühenduse esimees Toomas Välimäe ütles, et üksikisiku tulumaksu on võimalik langetada juhul, kui alles jäävast maksust omavalitsuste eelarvesse minev osa suureneb. ?Kui omavalitsuste ülesanded jäävad samaks, ei saa langeda ka neile antava raha hulk,? selgitas Välimäe.
Välimäe sõnul pole seni veel leitud sellist kohalikku maksu, mis kompenseeriks üksikisiku tulumaksu vähenenud laekumist. ?Muidugi on võimalik tõsta näiteks kinnisvaramaks piisavalt kõrgele, aga mis mõte on siis üksikisiku tulumaksu alandamisel,? nentis Välimäe.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Mõõdukas Rein Järvelill ütles, et ei näe võimalust üksikisiku tulumaksu vähendada lähema 4?5 aasta jooksul. ?Ma ei saa küll aru, kust sellisele vähenemisele peaksid katteallikad tulema,? märkis ta.
Järvelill nõustus, et ilmselt on Reformierakonna kava alandada üksikisiku tulumaksu vastukäik Mõõdukate soovile viia sisse töötuskindlustus ning kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus. Mõlemad kindlustusliigid suurendavad maksukoormust.
?Leppisime koalitsioonilepet koostades kindlalt kokku, et maksukoormus ei tõuse, ? lisas Järvelill. ?Vahepeal on aga maksukoormus alanenud ja näeme reservi maksutõstmiseks.?
Ligi sõnul sõltuvad Reformierakonna lähiaja sammud tulumaksu alandamise suunas just sellest, kas 2002. aasta algusest käivituvad töötuskindlustus ning kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus. ?Sisuliselt on tegu sotsiaalmaksu tõusuga,? nentis Ligi.