Küsi julgesti!

Marek Uusküla 13. märts 2001, 00:00

Otseselt kaupade Eesti ja mitte-Eesti kaupadeks jagamine maksusoodustusi ei anna. Mingit rahalist võitu või kaotust uus tolliseadustik importööridele ja eksportööridele ei tekita. Kõik tänagi piiril korjatavad maksud ? tollimaks, aktsiisid, käibemaks ? jäävad samaks. Kaupu aga hakatakse tõepoolest jagama Eesti ja mitte-Eesti kaupadeks ja vastavalt sellele toimub ka maksustamine.

Kui kaup siseneb Eestisse, siis on see kaup mitte-Eesti kaba staatuses ja kuulub maksustamisele. Maksukohustus raugeb, kui maksud on tasutud ja kaup tolli järelevalve alt lastud vabasse ringlusse. Kaup muutub sellisel juhul Eesti kaubaks.

Praegu on meil kõik üks kaup ja maksustamisel ei tehta vahet, kas kauba staatus muutub või mitte. Tänu kauba staatuse mõiste tekitamisele muutub aga asi väga must-valgeks: kas kaup kuulub maksustamisele või mitte. Näiteks olukord, kus täna on tollimaksude tasumine kehvasti reguleeritud, on nn tagasitoodud kaubad. Oletame, et välisriiki saadetakse kaup tolliprotseduuriga eksport. Välisriigis aga ei võeta seda kaupa vastu (kauba saaja on pankrotti läinud, kaup ei vasta lepingule, on defektidega vms) ja saadetakse Eestisse tagasi.

Praegu kehtivate seadusaktide kohaselt tuleks tagasi saabunud kaup kohe maksustada käibemaksuga. Tegelikult ei ole see kaup aga midagi muud, kui mõni aeg tagasi Eestist välja saadetud kaup. Sellise kauba käibemaksuga koormamine on ebaõiglane. Uue tolliseadustiku järgi on aga sellel kaubal Eestist välja saatmise hetkel Eesti kauba staatus. Niipea, kui ta on füüsiliselt Eestist välja viidud, muutub ta mitte-Eesti kaubaks. Kui ta nüüd uuesti Eesti piirile ilmub, siis on ta mitte-Eesti kauba staatuses. Uue seadustiku järgi on aga võimalik sellele kaubale tagasi anda Eesti kauba staatus ilma makse maksmata.

Need on üksikud momendid, mis kaupade liigitamisega Eesti ja mitte-Eesti kaupadeks saavad selgemaks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing