Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kütus erineb sertifikaadist
?Tarbijakaitse pole niisuguse lahendusega rahul, aga keelatud see pole,? ütles Kadaja. Tema sõnul saab tarbija nõuda vaid seda, et kütuse omadused vastaksid nõuetele, mitte aga tegeliku analüüsi näitajatele.
Kütuse ja sertifikaadi erinevuse põhjusena nimetas Kadaja tava, et hulgifirmad valavad erinevate sertifikaatidega kütused ühte suurde mahutisse ja veavad sealt jälle välja, kusjuures sertifikaat jääb endiseks. ?Tegelikult aga veetakse välja juba mingisugune segu,? sõnas Kadaja.
Tõsiasja, et Eesti tanklates tegelikult müüdav kütus ei vasta sertifikaadil toodud näitajatele, kinnitas ka Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) Belgiast tellitud kütuseanalüüs. ?Eestis kehtiv kütuse kvaliteedinõuete sertifikaat ei iseloomusta kütust,? kinnitas Nissan Balti tehnikajuht Aimar Lukk reedel. ?Sertifikaat ei iseloomusta üldse midagi.?
Luki sõnul pole Eesti kütuseanalüüsilaboritel kas analüüsiks vajaliku mootorit, oskustega asjatundjat või siis on mõõtmine ebatäpne.
Mullu kontrollis tarbijakaitseamet 283 tanklat, kus fikseeris õiguserikkumisi 126 korral. Kokku trahviti 70 firmat kogusummas 400 000 krooni, mis teeb keskmiseks trahviks 5714 krooni.