Eesti toit tõrjub välismaist

Kodumaise eelistarbimist mõjutab vanus. Kui kuni 29aastaste hulgas eelistas Eesti tooteid 79%, siis 50?64aastaste hulgas 89% tarbijatest. Kodumaise toidukauba eelistajate hulk on viimase viie aastaga kasvanud just noorimas rühmas 21 protsendipunkti võrra.

Konjunktuuriinstituudi uuring põhines 900 Eesti eri paigas elava inimese küsitlemisel. Uuringuid tehakse põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Enim välismaistele konkurentidele survet avaldavateks Eesti toidukaupadeks on viimasel viiel aastal olnud kodumaine jäätis ja jogurt. Kui 1994 moodustasid mõlemad alla poole Eesti kauplustes müüdud jäätisest ja jogurtist, siis nüüd on nende turuosad üle 80%. Eesti jäätise turuosa oli eelmisel aastal 86% ja jogurti turuosa 81%.

Põllumajandusminister Ivari Padar oli sellise arenguga väga rahul. ?Põllumeeste seisukohalt lähtudes paneb niisugune eestimaise eelistamine kõrvu liigutama,? ütles Padar.

Kodumaise alkoholi müügi osatähtsus Eesti kauplustes ulatub nii valge viina kui õlle osas 93 protsendini.

Ka Eesti alkoholi sortiment on suurem kui imporditud konkurendil. Nii on tarbijal valida 23 kodumaist õllesorti 10 välismaise vastu. Viina puhul on kaupluse kohta müügil keskmiselt 42 kodumaist ja 9 imporditud toodet.

Tallinnaga võrreldes on teistes linnades, eriti aga maal toidukauba valik mitu korda väiksem. Tallinna kauplustes saab ostja valida 60, teiste linnade kauplustes 20, maakauplustes 16 leivasordi vahel. Samas on leiva valik viimaste aastatega viiekordistunud.

Keeduvorste-viinereid saab Tallinnas valida 56 nimetuse, teistes linnades 29, maakauplustes 21 nimetuse seast.

Võrreldes linnade elanikega ollakse maal vähem rahul kodumaiste piimasaaduste, maiustuste, lihasaaduste, kastmete ja bakaalkaupade (pakendatud kaubad: jahu, kohv, suhkur) valikuga.

Kauba sortiment on siiski laienenud kõikjal, Tallinna kauplustes kallimate, maal aga odavamate toodete arvel.