Ostujuhid kontrollivad hulgikaubandust

Äripäeva küsitletud kümnest hulgifirmast kinnitatakse seitsmes, et hulgikaupmehed on ostujuhtidest sõltuvad ning et paljud kaupluste ostujuhid langetavad kaupmeestele kasulikke otsuseid vaid hinnaliste kingituste eest.

Peamiselt otsustab kauplustes sortimendivaliku eest vaid üks osakonna ostujuht, mis annab neile võimaluse sisse osta oma suva järgi valitud kaupasid, seda kellegagi kooskõlastamata.

?Kui sul on normaalne kaup, aga pole suhteid, siis on väga raske läbi lüüa,? kinnitab toiduainete impordiga tegeleva firma juhataja, kes arusaadavatel põhjustel ei soovi oma nime avalikustada. ?Kinke tehakse kogu aeg, seda võib käsitleda kui firma austust inimese vastu, näiteks viiakse pudel konjakit, väike nipsasi või mobiiltelefon, et maaletoojal-ostujuhil oleks parem omavahel sidet pidada,? räägib ta.

Firmajuhi sõnul pole harv ka juhus, kus firmadevaheline boonusleping sõlmitakse suusõnaliselt otse ostujuhiga ? sellisel juhul saab kaupluse esindaja iga kuu või kord kvartalis läbimüügi pealt hulgimüüjalt sularaha, mida rohkem on toodet müüdud, seda paksem on ümbrik. ?Need skeemid toimivad ja jäävadki toimima, see on kaubanduse üks osa,? teab firmajuht.

Peamiselt veinide maaletoomisega tegeleva firma osanik ütleb, et kui kaupluste ostujuhid oleksid oma otsuste langetamisel tarbijakesksed, siis oleks näiteks odavamate veinide hinnad poes kuni 10 protsenti madalamad. ?On ju arusaamatu, kuidas võtavad kauplused kahe konkureeriva, sarnaste toodetega ettevõtetelt kaupa sellelt, kelle toote väljamüügihind ja tarnetingimused on ebasoodsamad konkurendi omadest,? sõnab ta. ?Uskumatu, see on nagu Vene ajal,? nendib ta.

Samas ei ole ühe suure hulgifirma müügi eest vastutava isiku sõnul pistisesüsteemi toimimises süüdi vaid ostujuhid. ?Hulgimüüjad ise soodustavad seda, mitte ostujuhid ei nõua, vaid nad lihtsalt võtavad vastu, kui pakutakse,? teab ta, sest väiksematel hulgifirmadel ei ole tavaliselt suurtes kogustes kaupa maaletoovate suurettevõtete ees muud konkurentsieelist, kui end raha jõul kaubandussüsteemi suruda.

Hulgifirmadele on üheks ihaldusväärsemaks kliendiks Tallinna Kaubamaja, mille kontserni kuulub peale Tallinna kesklinna asuva kaubamajale ka neli Selverit ning Tartu Kaubamaja. Tallinna Kaubamaja toiduainete ostudirektor Ain Taube tunnistab, et kunagi võisid sellised varjatud kokkulepped toimida ka Tallinna Kaubamajas. ?Meil on aga juba kolm aastat sortimendinõukogu, kus kaubavaliku üle otsustab hulk inimesi,? ütleb ta. Taube sõnul ei välista sortimendinõukogu siiski ostujuhtide ja hulgikaupmeeste vaheliste kokkulepete sõlmimise võimalust sajaprotsendiliselt, kuid viib riski minimaalsele tasemele. ?Usun, et sellised skeemid võivad pigem toimida teistes, ilmselt väiksemates kauplustes, kus sisseostetava kauba valiku puhul ei ole konsiiliumit,? lisab ta.

Konkurentsiamet on ettevõtjatega eri meelel. Ameti teenuste ja kaupade osakonna juhataja Maire Loori sõnul on raske uskuda, et sellised skeemid siiani töötavad. ?Niikaua, kuni pole midagi tõestatud, ei saa seda väita,? ütleb Loor. ?See oleks ju puhas altkäemaks, millega peaks tegelema majanduspolitsei,? lisab ta.

Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse komissar Jaak Hindriksoni sõnul pole politseisse selliste skeemide kohta avaldusi laekunud.