Parkettpõranda saab kujundada pilgupüüdjaks

Puitpõrandate valik on äärmiselt lai. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleks endale esitada rida küsimusi, millele vastuse leidmine kindlasti õigele lahendusele lähemale viib.

Millist tüüpi puitpõrandat eelistada?

laudpõrand

Puitpõrandatest levinuim. Tavaliselt okaspuust (mänd, kuusk) valmistatud põrandalauad naelutatakse otse laagidele, lihvitakse ning viimistletakse. Laudpõranda puhul peab arvestama asjaoluga, et suure tõenäosusega tekivad põrandasse praod. Kes soovib pragudeta laudpõrandat, peab valima väga kvaliteetse laua ning kasutama ?ujuvat? paigaldust (liimima ainult servadest). Põrandapind ei tohi sel juhul ületada 30 m².

laudparkett

Saab ilma pragudeta kõvapuust (lehtpuust) põranda. Ehituselt 3kihilisena ?mängib? selline põrand massiivsest põrandalauast tunduvalt vähem. Ka valikuvõimalused (puiduliigid, mustrid, viimistlus) on äärmiselt laiad. Laudparketid paigaldatakse reeglina ?ujuvalt? ning on tehases lõppviimistletud.

lipp- ehk liistparkett

Traditsiooniline, koosneb kõikidelt külgedelt sulundatud massiivsest lehtpuust lippidest. Lipid naelutatakse (liimitakse) soovitavalt vineerist alusele, lihvitakse ning viimistletakse. Liistparketi eelistena võib nimetada võimalust kujundada lippidest erinevaid mustreid ning vajadusel saab põrandat mitmeid kordi üle lihvida.

mosaiikparkett

Muutub järjest populaarsemaks. Mosaiikparketid koosnevad üksikutest viimistlemata parketilippidest, mis paigaldamise lihtsustamiseks on alusvõrgule erinevate mustritena valmisplokkideks liimitud. Valmisplokid omakorda liimitakse kindlale, siledale aluspõrandale (soovitavalt niiskuskindel vineer või sile betoon), lihvitakse ning viimistletakse.

Mosaiikparketist võib kujundada kõikvõimalikke kujundeid ja mustreid. Tehasest saabub materjal küll juba geomeetriliselt mustrisse paigaldatuna, kuid kohapeal on võimalus see ringi kujundada. Peab vaid hea meister olema.

Mosaiikparketil puudub servades punn-soon ühendus ? seega saab põrandat kuni lõpuni kulutada.

spoonparkett

Uusim ja ökonoomseim puitpõrand. Omades sarnast valikut laudparketiga, on spoonparketi pealmine väärispuidust kiht õhem, kuid siiski piisav, et eluruumides vähemalt 10-15 aastat vastu pidada.

Nii puiduliik kui kirjusus valitakse eelkõige maitse järgi. Siiski tasub arvestada, et näiteks esikutes, köökides ja lastetubades on põranda kuluvusaste kõrge ning tasub eelistada vastupidavamat põrandat.

Puitpõranda vastupidavust mõjutavad nii puiduliigi kõvadus kui ka parketilaua värv, ehitus ning pinnatöötlusviis. Põrand, mis sisaldab endas kõiki puidu loomulikke vahelduvusi (oksakohti, värvitooni ja puusüü varjundeid), jätab elava mulje ning on ka vastupidavam. Heledalt ja ühetaolise välimusega põrandalt paistab iga kriim kergemini välja. Samuti peab arvestama, et on kohti (köök, esik), kus otsese kontakti oht veega on suurem. Nendel pindadel võiks lõppviimistletud laud- ja spoonparketid peale paigaldamist veel kord üle lakkida.