Ettevõtete finantseerimisel on pankade osa Ühendriikides väiksem kui Euroopas

Finantsvahendajate eksistentsi põhjendatakse tavaliselt informatsiooni asümmeetria ja tehingukuludega. Tänu telekommunikatsiooni ja informaatika vallas aset leidnud progressile on finantssektori kulud oluliselt kahanenud. Teave on muutunud kättesaadavaks ja informatsiooni asümmeetria on vähenenud. Areng on kaasa toonud otsefinantseerimise tähtsuse kasvu.

Finantsvahendajate olulisus majandussüsteemis sõltub sellest, kui hästi suudavad vahendajad rahuldada majandussubjektide nõudmisi. Vahendajate roll varieerub riigiti. Kontinentaalses Euroopas on finantssüsteemides domineerivateks pangad, Ameerika Ühendriikides aga saadakse suurem osa finantseerimisvajadusest finantsturgude kaudu.

Finantsturgude ja finantsinstrumentide kiire arenguga Ühendriikides on suurenenud turgude efektiivsus ja likviidsus, tuues kaasa traditsiooniliste pangandustoodete tähtsuse kahanemise. USAs on ettevõtete finantseerimisel pangalaenude osa väike ? alla 18%. Pangalaenude osa ettevõtete kogufinantseerimises Euroopaga võrreldes on väiksem nii väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kui suurettevõtete puhul.

Samas on nii Euroopas kui USAs pangalaenude osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võlakohustustes oluliselt suurem kui suurettevõtetel. Seos on seletatav informatsiooni asümmeetriaga. Kui laenuandjad kahtlevad laenuvõtjate krediidivõimes, usaldatakse enam neid laenuvõtjaid, keda tuntakse paremini.

Pankade kohustuste poolel on aset leidnud deposiitide vähenemine konkureerivate finantstoodete ja finantsvahendajate arvel. Kindlustusseltsid ja investeerimisfondid pakuvad järjest suuremat konkurentsi pankadele, omades kulueeliseid ja suutes pakkuda kõrgemat tootlust investeeringutele. USAs moodustavad sularaha ja hoiused ettevõtete ja eraisikute finantsvaradest 14%, investeeringud kindlustusseltsidesse ja pensionifondidesse 26%, väärtpaberitesse 31%, muudesse finantsvaradesse 29%.

Konkurents on viinud struktuursete muudatusteni pangandussektoris. USA pangad on kasvanud suuremaks, muutunud rahvusvahelisemaks, laienenud on nende tegevusvaldkonnad.

Finantsturgude osa Euroopa finantssüsteemis on kasvamas. Sellest annab tunnistust börside integreerumine ja euro kasutuselevõtt. Siiani tugineb finantsvahendus Euroopas pankadele. Pankade varad moodustavad europiirkonnas poole võlakirjade ja aktsiate kogusummast, USAs ulatub sama näitaja ühe neljandikuni.

Euroopa pankade varade ja rahvusliku kogutoodangu suhe ületab USA sama näitajat ligikaudu kolm korda. Euroopa võlakirjade turu suurimad ja aktiivsemad osalejad on Euroopa pangad ise. Kasutades ära säästjate jõukuse kasvu, soodsat finantskeskkonda, oma tuntust ja kliendifrantsiisi pakuvad Euroopa pangad varahalduse- ja maakleriteenuseid.

Euroopas on pangad peamised investeerimisfondide toodete pakkujad. Selline muutus on aidanud vähendada nende sõltuvust madala kasumlikkusega traditsioonilisest pangandustegevusest (hoiuste vastuvõtmine ja laenude väljastamine). Tuludes on see toonud kaas komisjoni- ja teenustasude osa kasvu 30 protsendilt 42 protsendini.

Finantsvahendajate põhitegevus on finantslepingute ja väärtpaberite samaaegne ostmine ja müümine järjest suureneva keerukusega finantsturgudel. Selleks, et teha seda efektiivselt, tuleb finantsvahendajatel oma tooted teha suhteliselt lihtsaks, kuigi seda pole lihtne ellu viia. Alternatiiviks on majandussubjektide pikaajalise usalduse võitmine.