Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parem tarbida ja laenata kui säästa
Hüppeliselt kasvanud inflatsiooninumbrid ja aasta aega mõõdukalt kõrgel püsinud majanduskasv on viimasel ajal taas oluliselt juurde toonud inimesi, kes on hakanud mõtlema sellele, kuhu osa oma sissetulekust paigutada. Teisalt on praegune majanduslik olukord aidanud edendada tarbimist ning kasvatanud inimeste julgust ja tahet laenu võtta, viimasel ajal ka päris kõrge protsendi eest järelmaksukaardi imelisi võimalusi avastades.
Võib väita, et mõõdukalt kiire majanduskasvu ja inflatsiooni tingimustes kaob inimeste hirm laenuvõtmise ees. Pealegi tundub laenu võtmine juba säästmisest soodsam. Miks?
Eestis kasvavad praegu toodete ja teenuste hinnad aastas juba umbes pool protsenti kiiremini, kui on võimalik teenida tähtajalise hoiuse pealt pangas. See on aga ka suurim enam-vähem riskivaba tulusus, mis on võimalik kohalikult turult teenida. Seega seisva raha ostujõud langeb, ja küllalt kiires tempos.
Kohalikule (ka muudele) börsi(de)le ei julgeta veel raha panna. Kui Tallinna börsi krahh 1997?98 hakkab ehk juba ununema, siis ärev olukord välisbörsidel õõnestab mõningal määral ka siinsete inimeste teadvust.
Kas kulutada kogu teenitav sissetulek ja päästa seega raha ostujõu langemisest või leida mõni muu lahendus? Osa inimesi ostab kinnisvara, suurem osa renoveerivad elamispindu, aga enamik hoiavad raha ikkagi jooksval hoiusel või lihtsalt tarbivad.
Eesti pankade hoiuste kogumaht on viimasel aastaga kasvanud juba üle 40%, mida illustreerib ilmekalt ka kommentaari all olev graafik. Number oleks suuremgi, kui suudetaks luua uusi töökohti, mis lükkaks madalamale väga kõrgeks kasvanud töötuse määra. Selle ohjamine aitaks lahendada aga mitmeid probleeme ning mis peamine, aitaks oluliselt tõsta ka Eesti majanduskasvu.