Aiamajad toidavad Linte küla

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 15. märts 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aiamajad toidavad Linte küla
Varola konkurentfirma, Räpina linna veerel asuva ASi Astel juhataja Villu Kinks üllatub, kuidas Varola käibemaht nii kiiresti kasvanud on. ?Kust nad selleks reservi on leidnud, ei oska kommenteerida,? ütleb Kinks.
Põlva maavalitsuse arengu ja planeeringu talituse juhataja Leo Kütt peab Varola edu pandiks tugeva meeskonna moodustamist. ?Ma ei näe selles midagi halba, kui hea töötaja meelitatakse konkurentfirmast üle,? vihjab Kütt aastate tagusele seigale, kui Varola juhatuse esimees Väino Poltan pakkus Asteli endisele töötajale Toomas Heeringule oma firmas osalust.
Leo Küti sõnul tunnustas Põlva maavalitsus 1999. aastal Varolat kui Põlvamaa üht kasumlikumat ettevõtet. ?Varola on meie maakonna suuremaid maksumaksjaid ja tööandjaid,? täpsustab Kütt ja lisab, kui ei oleks Varolat, ähvardaks Linte küla väljasuremisoht.
?Et freesprussmajade tootmises konkurentsis püsida, tuleb pidevalt käivet tõsta,? ütleb Väino Poltan. ?Lisatööjõudu pole meil siin Kagu-Eestis eriti võtta.?
Maikuus sõidavad Varola omanikud Saksamaale Hannoverisse ülemaailmsele puiduseadmete messile. ?Eelkõige mõtleme akna- ja uksetootmise tehnoloogiale,? ei varja Poltan eesmärki sõlmida messil mõne seadme ostuks soodne leping. Varola ostis eelmisel aastal Linte külas lisahooneid, kuhu rajatud akna-uksetsehh vajab kaasaegseid tootmisseadmeid.
Praktiliselt kogu teenitud kasumi on Varola omanikud igal aastal uude tehnoloogiasse paigutanud. Poltani arvestuste kohaselt on nad kokku investeerinud umbes 20 miljonit krooni. ?See summa peaks tegelikult olema kolm korda suurem,? räägib Poltan. ?Ilmselt tuleb hädavajalike seadmete muretsemiseks pangalaenu kasutada.?
Seni on Varola vaid kahel viimasel aastal toorme ostmiseks küsinud Hansapangast miljoni krooni käibekrediiti. Varola vajab tootmiseks kuni 1500 tihumeetrit saematerjali kuus.
Saksamaale messile ei sõida Varola mehed esimest korda. Üle kahe aasta tagasi osaleti Leipzigi ehitusmessil Eesti ekspordiagentuuri kinnimakstud Eesti messiboksis.
Varola tootmisdirektori Toomas Heeringu sõnul ei täitnud ehitusmess nende lootusi. ?Saime messilt küll 30 kontakti, kuid hiljem potentsiaalseid ostjaid läbi käies selgus, et nad soovisid osta vaid üht-kaht aiamaja,? rääkis Heering. ?Meie huvi on leida suurtellijaid.? Heeringu andmeil läks Leipzigi messiga seotu firmale maksma umbes 30 000 krooni.
Väino Poltani kinnitusel leiavad nad uusi kliente eelkõige isiklike kontaktide kaudu. ?Tuntud juhtimistarkust ? juhi ise ja lase teistel juhtida ? parafeerides võiks soovitada: tee ise välja ja lase teistel välja teha, siis leiad kliente ja äril läheb hästi,? muigab Poltan.
Samas möönab Poltan, et uute välisklientidega kaasneb alati risk. ?Oleme igal aasta umbes poole miljoni krooniga tüssata saanud,? sõnab Poltan. ?Klient algul maksab kenasti, siis aga jätab mitme koorma eest tasumata.? Tellitud aiamajade koorem maksab umbes 200 000 krooni.
Poltani kinnitusel on nende põhimõte olla korralik ja õigeaegne maksja. ?Toorme hankijat petta ei tohi,? rõhutab Poltan. ?Kuigi meie töölised saavad võrreldes teiste Põlvamaa puidufirmade töölistega vähem palka, võivad nad alati kindlad olla, et raha saavad lubatud ajaks.?
Hetkel kuum