Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jumal, kaitse haigekassa eest!
Uue ravikindlustuse seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, et selle algatamise vajadus on tingitud ravikindlustuse valdkonnas kehtiva õigusliku regulatsiooni puudulikkusest ja mittevastavusest Eesti õiguskorra põhimõtetes tehtud ja kavandatud muudatustega. Eelnõu näeb ette, et füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse hakkab kehtima alles kolm kuud pärast seda, kui ta on ravikindlustuse andmekogusse kantud, s.o ennast ettevõtjaks registreerinud.
Seletuskiri teatab ka uhkelt, et nüüd karmistatakse füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustuskaitse tekkimise ja lõppemise tingimusi. Selle aluseks olevat ligi kümne aasta pikkune kogemus ravikindlustuse korraldamisel, mis võimaldab välja tuua praktikas esinevad ravikindlustuse väärkasutamise juhtumid.
Huvitaval kombel on Eesti õiguskorra teistes valdkondades füüsilisest isikust ettevõtjate elu püütud viimasel ajal hoopis lihtsamaks teha. Võtame näiteks tulumaksuseaduse viimased muudatused ja uue sotsiaalmaksuseaduse. Aga see kümne aasta pikkune kogemus...
22. märtsi Postimees toob ära sotsiaalminister Eiki Nestori selgituse: ?Tugev terve inimene ei maksnud sotsiaalmaksu enne, kui ta haiglasse sattus, ja ka siis ei olnud tal probleeme vormistada samal päeval endale ravikindlustus ning terveks saades kindlustusmaksete tasumisest taas loobuda.?
Kahtlaselt tuttav jutt. Seda rääkisid mulle 1996. aastal tollase Tallina sotsiaalkindlustuse ameti töötajad. Siis oli see asjakohane, sest sotsiaalmaks oli sotsiaalministeeriumi süsteemi hallata ning too ei tulnud sellega toime. Ka oli esimene sotsiaalmaksuseadus füüsilisest isikust ettevõtjate koha pealt väga auklik.
Nüüd on aga aasta 2001, kehtib juba kolmas sotsiaalmaksuseadus ja selle maksu sissekasseerimine on juba kolmandat aastat maksuameti mure. Maksuamet tuleb sotsiaalmaksuga toime täpselt sama hästi või halvasti kui iga teise riikliku maksuga. Mis puutub siia see, kuidas viis aastat tagasi lood olid? Legendid on küll teadagi visa hingega, aga 36 000 krooni eest kuus tuleks oma ministrit tegeliku eluga kursis hoida, mitte talle hambasse puhuda.
Seaduseelnõu on välja töötatud haigekassa süsteemis sotsiaalministeeriumi töötajate nõustamisel. Ei eelnõu töörühmas ega selle nõustajate seas polnud kedagi rahandusministeeriumist. Mille poolest erineb sotsiaalmaks tulu- või käibemaksust? Kujutage ette, et esimest aastat iseseisvalt tuludeklaratsiooni täitval inimesel ei ole veel tulumaksuvaba miinimumi ? väärkasutuse ärahoidmiseks.
Haigekassas on alati arvatud, et nende tegevus on sedavõrd õilis, et selle nimel võib ka seadusi rikkuda. Esimese sotsiaalmaksuseaduse kehtimise ajal viis haigekassa sisse korra, et füüsilisest isikust ettevõtjad said haigekassa kaardi nii mitmeks kuuks, kui nad sotsiaalmaksu ette maksid. Seadus sellist asja ette ei näinud, kuid Maris Jesse rääkis tõsimeeli, et elu on neile sellise õiguse andnud. Meie lihtsalt teeme nii ja kogu lugu! Seadus...
1. märtsi Postimehes ütleb sotsiaalminister, et uus ravikindlustuse seadus vastab nende inimeste huvidele, kes käituvad riigi suhtes ausalt. Saan ma Teist õieti aru, härra Nestor, et füüsilisest isikust ettevõtjad on Teie arvates kõik vähemasti potentsiaalsed seaduserikkujad? Või arvate nii ainult sellepärast, et haigekassast Teile nii öeldi?
Haigekassa juhtkonna palganumbrid panevad arvama, et Eesti riigi eesmärk ongi olla üks suur laatsaret. Eelnõu näitab ka, et riigi raha rohkendamisele eelistatakse selle ümberjagamist. Nii FIE-d kui firmade juhatuse ja nõukogu liikmed peavad kolm kuud ootama, enne kui laatsaret (riik?) nad usalduse vääriliseks tunnistab. Palgatöötajatele piisab kindlustatuks saamiseks ühekuulisest ooteajast.
Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et ooteaeg on ette nähtud ravikindlustuse kindlustuspõhimõtte parema rakendumise tagamiseks. Ooteajal on ettevõtjal kohustus maksta sotsiaalmaksu, kuid tal puudub veel kindlustuskaitse. See aitavat haigekassal suunata raha nende isikute ravimisele, kelle haigestumine on riski realiseerumine, mitte ajend end haigekassas arvele võtmiseks. Nii et palgatöötajale on haigestumine riski realiseerumine, ettevõtja riskivaba elu on... ah, mis sest üldse rääkida! Tahaks küsida, et kuidas tekib see raha, mida haigekassa ränga vastutuskoorma all vankudes jagab?
Uus õiguskantsler on öelnud, et hakkab tegutsema laiemates raamides, kui see siiani Eestis kombeks oli. Loodan, et ta leiab aega ka ravikindlustuse seaduse eelnõu läbi lugeda ning annab oma hinnangu, kuidas on selles lugu põhiseaduslike õiguste võrdse tagamisega.