ELiga ühinemine toob kaasa uued maksumäärad

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toob kaasa uute tollimaksude rakendamise ja käibemaksu erisuste kaotamise. Samas on võimalik mõnede aktsiiside alanemine ning aktsiisimaksuvabastus mõningates tootmisprotsessides kasutatavale piiritusele.

Eesti Vabariik rakendab liitumise hetkest kõiki Euroopa Ühenduses (EÜ) kehtestatud tollimakse. See saab olema raske, sest Eesti Vabariik on liberaalse väliskaubandusega riik, kuid EÜ viib teisalt ellu kohati äärmiselt protektsionistlikku väliskaubanduspoliitikat.

EÜ tolliliitu iseloomustavad kaks põhimõtet: EÜ liikmesriigid ei rakenda omavahelises kaubavahetuses tollimakse ja EÜ liikmesriigid teostavad kaubavahetuses kolmandate riikidega (riikidega, mis ei ole liikmesriigid) ühist tollipoliitikat. Sellega kaasneb ka kolmandatest riikidest pärit kaupade maksustamine tollimaksuga.

Tollimaksusüsteem on EÜs väga mahukas ja keeruline: see koosneb umbes 1500 peamiselt vahetult kohaldatavast õigusaktist.

Vabariigi Valitsus on viimasel ajal teinud paar tähtsat otsust, mis peaksid lähendama kahte kardinaalselt erinevat süsteemi. Need otsused on uue tolliseadustiku eelnõuga nõustumine ning tollimaksude ja muude tariifsete meetmete rakendamise ajakava heakskiitmine.

EÜga ühinemisel peab Eesti viima oma käibemaksuseaduse kooskõlla EÜ Nõukogu Kuuenda Direktiiviga, mis tähendab Eestis praegu paljude 0% ja 5% käibemaksu määraga seotud erisuste kaotamist.

Kuues Direktiiv lubab nullmääraga maksustada ainult eksporti ja sellega võrdsustatud tehinguid. Eesti käibemaksuseaduses on praegu sätestatud nullmäärad teatri- ja kontserdipiletitele, ettetellitud ajakirjandusväljaannetele, õpikutele ja töövihikutele ning kuni 2006. aasta 31. detsembrini ka tuule- ja veejõul toodetud elektrienergiale. Kõik need nullmäärad tuleb likvideerida enne liitumist, kui ei saavutata liitumisläbirääkimistel Euroopa Komisjonilt luba alaliseks erandiks või üleminekuperioodi kehtestamiseks (seni on taotletud üleminekuperioodi ainult tuule- ja veejõul toodetud elektrienergia puhul).

Samuti on kuni 2005. aasta 30. juunini sätestatud 5% määr elanikkonnale müüdavale soojusenergiale ja tahketele kütustele, kuid nendele kaupadele tuleb Kuuenda Direktiivi kohaselt kehtestada standardmäär.

Mitmed olulised muudatused käibemaksuseaduse ühtlustamiseks Kuuenda Direktiiviga on juba valitsuses heakskiidetud uues käibemaksuseaduse eelnõus. Näiteks viiakse uue käibemaksuseadusega praegu maksuvabad matusetarbed ja -teenused vastavalt Kuuenda Direktiivi nõuetele 5% määraga maksustatavate kaupade ja teenuste loetellu, käibemaksuseadust täiendatakse importimisel rakendatavate maksuvabastustega nende kaupade osas, millele EÜ rakendab ka tollimaksuvabastust. Käibemaksu objekti alla arvatakse teenuse import, st mitteresidentide osutatavad teenused Eesti maksukohustuslastele, mille osutamise kohaks loetakse vastavalt Kuuendale Direktiivile teenuse ostja asukohariiki. Kaupade hulka arvatakse kinnisasjad, raha ja väärtpaberid, kuid nende käive on käibemaksust vabastatud, välja arvatud krundid ?Planeerimis- ja ehitusseaduse? tähenduses, kui nendel kruntidel ei asu ühtki ehitist, ning võõrandamise eesmärgil ehitatud ehitiste ja nende aluse maa võõrandamine nende ehitiste esimese omaniku poolt.