Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juht vajab sotsiaalset toetust
Juhi töö on paljuski inimeste juhtimine. Tänapäeval on töö edukaks sooritamiseks vajalikud vahendid ja ressursid sageli inimese ?omad? (nt tema teadmised, oskused, loovus jt võimed). Juhtimisel on oluline stimuleerida teda neid organisatsiooni või ühise eesmärgi heaks kasutama.
Personali juhtimine on kurnav ja emotsionaalselt kulutav tegevus, mis eeldab pidevat valmisolekut reageerida, kaotamata oma eesmärke ja initsiatiivi.
Teiste vastupanude ja probleemidega tegelemine ning nende motiveerimine seab juhi isiksuse pinge alla. Suureneb juhtide läbipõlemise oht.
Seetõttu on väga oluline, et juhil (eriti personali juhtijal) oleks oma sotsiaalse toetuse võrgustik ka tööalaselt. A. Pinesile ja E. Aronsonile toetudes pean siin silmas:
ärakuulamist
emotsionaalset toetust
emotsionaalset väljakutset
erialast toetust
eralast väljakutset
sotsiaalse reaalsuse testimist
Rutiinse ja rahuliku olukorra puhul võib perelt ja lähedastelt saadav sotsiaalne toetus juhtidele piisav olla.
Samas pole kuigi mõttekas riskida pingete ülekandmisega lähisuhetesse, pealegi on erialase toetuse ja erialase väljakutse saamiseks oluline juhi professionaalsus. Sestap muutuvad kõikvõimalikud erialaklubid, kutseühingud ja nende baasil tekkivad sõpruskonnad juhtidele järjest olulisemateks.
Tähtis pole sotsiaalse toetuse pakkujate arv, vaid toetuse kättesaadavus.
Toetamine pole tavaliselt ühepoolne protsess, kus üks on saaja ja teine andja. Seetõttu oleks juhtidel vajalik nendega, kellelt toetust oodatakse, vastastikused ootused selgeks rääkida.
Kui seda ei tehta, on tegemist nn ühepoolsete lepingutega, mis hoopiski suurendavad juhi pettumuste arvu.