Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutseharidusreform ettevõtjate abiga
Riigikogu kultuurikomisjon korraldas laiendatud istungi, et arutada Haridusministeeriumi koostatud kutsehariduse arengukava. Kohal olid esindajad ministeeriumidest, asutustest, liitudest ja ühendustest, keda kutsehariduse temaatika otseselt puudutab. Kõigi osapoolte varajane kaasamine annab võimaluse alustada ühiskondlikku diskussiooni teemal, kuidas suurendada tööjõuturule tulevate noorte konkurentsivõimet.
Reformierakonna fraktsiooni eesmärk on tegeleda süvendatult küsimustega, mis arvestaks senisest rohkem ettevõtjate huvidega, sest selle kaudu on võimalik tagada ettevõtete ja riigi majanduse konkurentsivõime kasv. Ühishuvide täpsustamine loob eeldused erakapitali kaasamiseks kutseharidussüsteemi reorganiseerimisele.
Praegu on vaja teha koostööd üheselt mõistetavate kontseptuaalsete seisukohtade väljatöötamisel, et edaspidi arutada konkreetseid küsimusi. Just ühised huvid, konkreetsed eesmärgipüstitused, täpne rollijaotus, vastastikune usaldus ja garantiid võivad kindlustada edu alal, kus määratakse alus Eesti majanduse arengule.
Reformierakonna fraktsioon kohtus suurettevõtete assotsiooni väga esindusliku delegatsiooniga. Kuigi jutuks oli riigi majanduse lähiaastate arengukava koostamine, kulus suur hulk aega just kutsehariduse muredele ja tulevikule. Tänaste tulemustega ei ole rahul ei kool, ettevõtjad ega ühiskond. Jätkuvalt valitseb arvamus, et kutsekoolis antav haridus on vilets, kutseoskused väiksed, süsteemist ei ole võimalik jätkata haridusteed. Kutsekoolidel on hädasid palju, kuid üks tähtsaim algab viletsast põhiharidusest, mille parandamisega tuleb tõsisemalt tegeleda.
Ettevõtjad on tugevnenud, ettevõtteid on tublisti juurde tulnud, nad on liitunud, nende ootused ja nõudmised ühiskonnale ja konkreetselt kutsekoolidele on kasvanud. Ettevõtjad tahavad senisest rohkem hakata kaasa rääkima kutsestandardite välja töötamisel, riikliku tellimuse kujundamisel, õppekavade koostamisel, uute erialade avamisel, praktika korraldamisel.
Üha tähtsamaks muutub kutseharidussüsteemi paindlikkus ja võime kiiresti reageerida turu muutuvatele vajadustele, milleks on vaja luua uuelaadne ümberõppe süsteem. Nad sooviks teha senisest enam koostööd ministeeriumi ja valitsusega, et konkretiseerida küsimusi, mis on eelduseks investeeringute tegemisel.
Vaatamata ettevõtluse kiirele arengule, on suurettevõtteid, kes suudaksid mõjutada koolitusturu arengut, veel vähe. On ebaloogiline, kui jätkub protsess, millega iga endast lugupidav ettevõte püüab ise spetsialiste ette valmistama või otsib selleks võimalusi oma kooli loomise kaudu.
Tööjõuturul vajatakse töölisi, kel lisaks tööoskustele oleks vajalik baasharidus tulevaseks täiend- ja ümberõppeks. Konkurents seab tööjõuturule järjest karmimad tingimused, nende täitmiseks on vaja jõud liita. Kiiresti muutuvates majandus- ja turusituatsioonides on raske prognoosida täpseid tööturu vajadusi erialade järgi, kutseharidussüsteem peab suutma paindlikult reageerida ettevõtte tootmisvajadusele.
Aktuaalseks muutub laiapõhjalise kutseala baashariduse andmine. Selle põhjalt on võimalik jätkata konkreetsetel erialadel konkreetsel töökohal, milleks on vaja aga uut tüüpi ?õppetöö-praktika? tööpaigal koos õpetajast juhendajaga.
See eeldab uusi suhteid ettevõtte ja kooli vahel, uut lepingu- ja finantseerimissüsteemi, mis on vaja seadustega katta. Seosed riik-õppekava-tellimus; kool-koolitüüp-ainekava-eriala; ettevõte-töökoht-praktikapaik-õpilane-tulevane tööline; vajavad arengukavas konkretiseerimist ja just finantseerimisskeemidest lähtuvalt.
On selge, et vaatamata prioriteetide muutumisele, ei saa riiklikud vahendid kutsehariduse arenguks plahvatuslikult kasvada, ebapopulaarse kokkuhoiu teel on vaja leida vahendeid kutseharidussüsteemi enda seest. Erasektoris toimus taoline protsess aastaid tagasi, vabaneda püüti kulutustest, mida ei vajatud tootmiseks või mis avaldasid sellele väikest mõju. Koondati inimesi, loobuti varadest, investeeringutega vähendati sooja- ja tootmiskulutusi, moderniseeriti tehnikat.
Need koolid, kes on seda teinud või suudavad teha lähiajal, jätkavad konkurentsivõimelistena, just nende koolidega on ettevõtjad valmis alustama koostööd. 83 ametikooli on Eesti jaoks liig mis liig.