Pankrotimeister tüürib riigi kinnisvara

Vooglaid töötab 12. märtsist rahandusminister Siim Kallase nõunikuna. Tema tööülesanne on teha ettevalmistusi riigivara haldamisega tegelema hakkava äriühingu käivitamiseks, teatas rahandusministeerium.

Tegemist on riigi suurima kinnisvarafirmaga, mis hakkab haldama rohkem kui 8300 riigile kuuluvat kinnisvaraobjekti ning 8530 ruutkilomeetrit maad. Riigi omanduses oleva kinnisvara väärtus ulatub miljarditesse kroonidesse ja suur osa kinnisvarast plaanitakse müüa. Seega on uue aktsiaseltsi üks peaülesanne riigi kinnisvara müük. Pikemas perspektiivis on valitsusel eesmärk olla mitte omanik, vaid rentnik, ja mitte muretseda hoonete korrashoidmise pärast.

Vooglaiu sõnul tuli initsiatiiv rahandusministeeriumisse tööle asuda temalt endalt. ?Reformierakonnaga pole mul mingit seost,? kinnitas Vooglaid. Reformierakondlaste väitel pole Vooglaid neid ka rahastanud.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on Vooglaiu probleemid ministeeriumile teada ja ta on neist ka Kallasega vestelnud. ?Tema profiit praegu on küllaltki madal, kui ta oma tööga hästi hakkama saab, siis võib edasi vaadata,? ütles Vaarik. Ta lisas, et nii palju, kui ta on kuulnud, on Vooglaid seni näidanud ennast efektiivse ja hea töötajana.

Vooglaid märkis, et tõenäoliselt osaleb ta ka Riikliku Kinnisvara ASi juhatuse esimehe leidmiseks korraldataval konkursil. ?Ma ei välista, et ma erasektorisse tagasi ei lähe, kui riigivara haldava aktsiaseltsi loomiseks on dokumentatsioon ette valmistatud ja firma juhiks leitakse minust sobivam kandidaat,? nentis Vooglaid.

Vaarik märkis, et konkursil osaleda võib igaüks, lõpliku otsuse teeb ikkagi konkurssi korraldav komisjon.

Praegu haldavad ministeeriumid ja riigiasutused ise oma vara, rentides seda kohati välja sümboolse tasu eest. Järgmisel teisipäeval on Riikliku Kinnisvara ASi loomise materjalid arutlusel valitsuse istungil. Äriühingu kolmeliikmeline juhatus ja esimees valitakse konkursi korras.

Nõukogu nimetab ametisse rahandusminister. Tööle hakkab ühingus 20?30 inimest.

Vooglaiu kuupalk rahandusministri nõunikuna on 15 000 krooni, millest 10 530 krooni on palk ja ülejäänu lisatasud.

Vooglaiu sõnul on ta säilitanud passiivsed investeeringud kinnisvara valdkonnas. Talle kuulub mitu maja Tallinna vanalinnas ning ka villa Hispaanias Marbellas.

Omavolilise ehitustegevuse eest vanalinnas sai Vooglaid eelmise aasta aprillis kultuuriväärtuste ametilt ettekirjutuse, kuna tema Kuninga tänaval asuva maja trepikoja juurdeehituse käigus said kannatada muinsuskaitsemälestised. Pärast ettekirjutust kõrvaldas Vooglaid puudused.

Krediidiinfo andmetel on enamik tema osalusega firmasid likvideeritud või pankrotis, majandustegevust jätkab HH Ärimaja AS, mille registreerimisaadress on Tallinnas Türi tänaval.

Kinnisvarafirma Ober Haus tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul tekitab Vooglaiu võimalik asumine juhtima mitme miljardili kroonise mahuga riigi kinnisvarafirmat tema varasemat tegevust vaadates mõningaid küsimusi. Riik peaks valikut tehes ka varasemat tegevust silmas pidama, märkis Leppsalu.

Leppsalu sõnul on riigi loodaval kinnisvarafirmal mõte ainult siis, kui objektide müük lihtsustuks. ?Samas aga pole loodavast firmast suurt tolku, kuni ei muudeta seadusi,? nentis ta.

Märt Vooglaid sai avalikkusele tuntud inimeseks 1995. aastal, kui ta pärast erastamist asus suuromaniku Talinvesti esindajana juhtima kommivabrikut Kalev. Tema juhtimise all laienes Kalev Kaliningradi, Moskvasse ja Vilniusse. Enne seda tegeles Vooglaiule kuuluv hulgifirma Oska Kaubanduse AS suhkru ja Mehukatti mahlakontsentraatide müügiga. Maksuvaba müük sularaha eest tõi nii hästi sisse, et Vooglaiu Mercedes oli tollal üks pealinna uhkemaid sõidukeid. Vooglaiu Kalevis juhiks olemise ajal andis ettevõte mitu laenu Venemaa tütarettevõtetele ja offshore-firmadele, mille tulemusena pidi ettevõte 1999. aasta lõpul 36 miljonit krooni halbade laenudena maha kandma.

1998. aasta kevadel loobus Vooglaid Kalevi nõukogu liikme kohast, kuna soovis hakata kalaäriga tegelema. Selleks ajaks oli ta omandanud osaluse Läätsa kalatööstuses ning tollal Eesti ühes suuremas kalatööstuses ASis Viru Rand. Vooglaid soovis ettevõtted ühendada ja luua Baltimaade suurim, miljardi kroonise aastakäibega kalatehas. Mõlemad ettevõtted pankrotistusid vähem kui aastaga. Pankrotti läks ka ettevõtetes osalusi omanud investeerimisfirma Herald Holding.

Viimase pankrot viis kaasa Vooglaiu kinnisvarafirma Falgi Vara, mis pidi Kiievis hakkama ärimeestele elamis- ja tootmisruume vahendama.

Kaks aastat tagasi nimetas Märt Vooglaid ennast luuseriks ning oma võlgade suuruseks ütles olevaid umbes 10 miljonit krooni.

Vooglaid on väidetavalt seotud ka Viimsi skandaalse kinnisvaraärimehe Aivar Osaga. Viimase eestvedamisel müüdi mõni aasta tagasi Pringi sadama rajatised 300 000 krooni eest endisele purjelaudurile ja praegu ärimees Kaijo Kuusingule, kes erastas 350 000 krooni eest ka kaks hektarit maad.

Mõni kuu hiljem ostis sadamarajatised 3,5 miljoni krooni eest Märt Vooglaid. 1999. aastal, mil ajakirjanduses sellest kirjutati, hinnati rajatiste väärtuseks ligi 10 miljonit krooni.