Brüsseli esindus vajab teiste raha

ÄP Online 23. märts 2001, 00:00

?Suurima lähiaastate plaanina seisab välisministeeriumil ees vajadus lahendada Eesti esinduse hoone rajamine Brüsselis. Kuivõrd tegu on esindusega, mille töötajatest vaid pooled on välisministeeriumi ametnikud, vajab see küsimus valitsuse-poolset lahendamist tervikuna,? kirjutab välisministeeriumi asekantsler Jüri Seilenthal aastaraamatus ?Eesti välisministeerium 2000?.

?Rõõmustavama poole pealt võib esile tuua kahe uue saatkonna avamise ? Kanadas ja Türgis, kus Eesti Vabariigil varem saatkonda pole olnud,? kirjutab Seilenthal. Siirast rõõmu väljendas ta ka 1999. aastast jäänud probleemobjektidele lahenduse leidmise üle: peamaja fassaadi remont on õnnelikult lõppenud, täie hoo on saanud saatkonnahoone renoveerimine Berliinis.

Möödunud aastal kulus välisministeeriumil kapitaalremondiks 36 miljonit krooni. Sealhulgas kulus saatkonnahoonele Berliinis ligi 15 miljonit, Moskvas 3, Riias 1,4 ja Londonis ligi 4 miljonit. Peahoonele kulus 8,5 miljonit ning hoonesse Lembitu 3 investeeriti 5 miljonit krooni. Välisesindustele soetati autosid pisut üle 4 miljoni ning välisministeeriumi autoparki uuendati ligi miljoni krooni eest.

Välisministeeriumi keskmine brutopalk oli eelmisel aastal 6045 krooni, mis Seilenthali kurvastuseks on napilt kõrgem riigi keskmisest palgast.

?Kahjuks jätkus ka 2000. aastal olukord, kus süsteemi suurema poole ? Tallinnas töötavate diplomaatide ? sissetulekud ei ole vastavuses nende haridusliku tausta ja tööpanusega,? tõdeb Seilenthal. Diplomaadile esitatavateks tingimusteks on kõrgharidus ja vähemalt kahe võõrkeele valdamine.

Välisministeeriumi kulud töötasudeks ulatusid eelmisel aastal 35 miljoni kroonini. Õppelaenu andis välisministeerium 97 000 krooni ulatuses, selgub aastaraamatust ?Eesti välisministeerium 2000?.

Eelmine aasta oli välisministeeriumile rahaasjade poole pealt erakordselt töine, tõdes Seilenthal. ?Kui poleks olnud 1999. aasta säästueelarvega 2000. aastasse üle kantud ressursse, oleksime sattunud erakordselt kriitilisse olukorda. Euro ja sellega jäigalt seotud Eesti krooni langus välisvaluutade suhtes muutis majandamise ja eelarvestamise eriti keeruliseks,? lisas ta.

Välisministeeriumi riigieelarvelised kulud ulatusid möödunud aastal ligi 373 miljoni kroonini. Ministeeriumi ülalpidamiskulud olid 88 miljonit ning välisesinduste tegevuskulud ligi 200 miljonit krooni.

Kuna ligi kaks kolmandikku välisministeeriumi finantstegevusest käib valuutas ning sellest omakorda rohkem kui pool ehk 34% kogu eelarvest euroga sidumata valuutades (põhiliselt USD), on kantav valuutarisk ilma selle maandamise võimalusteta tõsine probleem. Seilenthali hinnangul tagas varasem side Saksa margaga krooni püsimise stabiilsemate ja tugevamate valuutade hulgas, mistõttu eelarveprobleeme ei tekkinud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:17
    Otsi:

    Ava täpsem otsing