Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpetame koera saba jupikaupa raiumise

    Usun, et enam-vähem kõik tulumaksu vähendamise pooldajad ja vastased on ühel nõul selles, et maksustada tuleks pigem tarbimist, mitte teenimist. Positiivne näide ettevõtte tulumaksu kaotamise näol on olemas. Teenitud raha ei maksustata enne selle väljavõtmist firmast ehk firma seisukohalt kulutamist.
    Miks me siis veel keerutame nagu kassid palava pudru ümber ja vaidleme, kas tulumaks, mis juba oma olemuselt on väärnähtus, peaks olema suurem või väiksem? Teeme siis juba korraga ära. Üks ja ainuke maks ? käibemaks, mis kõige otsesemalt maksustab ainult tarbimise.
    Tuleb kaotada kõik tobedad maksud (ka sotsiaalmaks) ja suurendada käibemaksu nii palju, et see täidaks normaalselt riigieelarvet. Väga lihtne: kes rikkam, see rohkem tarbib, järelikult ka rohkem maksu maksab. Ei mingit sotsiaalset ebaõiglust.
    Samal ajal võib ka rikas maksumaksmisest hoiduda, kui ohjeldab tarbimist ja investeerib raha ettevõtlusse, millega luuakse uusi töökohti.
    Ainuke ja suur käibemaks aitaks ohjeldada importi, sest kauba sissetoomisel tasutava käibemaksu summad oleks suured. Suure käibemaksuga maksustatud kaupade hindu peaks tasandama kaupluste väiksemad juurdehindlused ? tööjõukulud vähenevad pea poole võrra. Samas oleks hindade mõningane tõus loomulik ja põhjendatud, sest oma maksud maksaksime siis ju poes.
    Ainult käibemaksu rakendamine eelistaks kodumaist tootmist: kuna maksude puudumise tõttu oleks tööjõukulud väiksed ja iga kauba omahind oleks seda väiksem, mida rohkem on selles kodumaist inimtööd.
    Koondada saaks vähemalt pool maksuametnikest, s.o inimestest, kes, küll teevad hommikust õhtuni tööd, kuid tulemuseks ei ole mingit produkti. Kolossaalne kokkuhoid riigivalitsemise koha pealt. Sama jutt raamatupidajatega. Ka neist saaks pooled suunata tegelema mingite väärtuste loomisega.
    Kaotada tuleks loomulikult maamaks. Vastasel juhul võiks ju küsida, miks ei ole siis majamaksu, aktsiamaksu, korterimaksu, laua- ja toolimaksu...
    Lisaks peaks tulema ka nn peamaks, mille tasumisega legaliseeriks iga kodanik oma toimetamised siin riigis. Alles peaks jääma aktsiisid, mis laekuksid rangelt sihtotstarbelistesse fondidesse ? kütuseaktsiis teedeehitusele ja remondile ning kindel protsent keskkonnakaitsele. Ikka põhimõttel, kes rohkem sõidab, see rohkem maksab. Tubaka- ja alkoholiaktsiis laekuks loomulikult haigekassale ? kes rohkem joob ja suitsetab, see ka raviks rohkem ette maksab.
    Suureneb ahvatlus käibemaksupettusteks. Aga kui maksuametnikud tegelevad ainult käibemaksu laekumise jälgimisega, peaks asi lahendatud olema. Saaks lõpuks ometi lahti kohutavast erinevate maksude ja nende rakendamise, tõlgendamise, määramise, arvestamise sasipuntrast, millega tegeleb kohutav armee maksu- ja iga masti muid ametnikke, raamatupidajaid ning juriste.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
USA aktsiaindeksid jätkasid tippudest allalaskumist
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.