Kolm skandaalset tippjuhti rahandusministeeriumis

1999. aasta kevadel töötas rahandusministeeriumis endine Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal, keda saadab kurikuulus Daiwa-afäär, mille käigus kaotati kokku paarsada miljonit krooni. Ajakirjandus käsitleb kunagist Hoiupanga juristi, Hansapangalt pikkade kohtuprotsesside tulemusel 140 miljonit krooni saanud Marcel Vichmanni Taali nn tankistina, kes Taalile aktsiatehingutes kaotatud raha tagasi maksab. Seoses finantsskandaaliga algatati hetkeks kriminaalasi ka Taali enda suhtes, juurdluse käigus siiski süütõendeid tema vastu ei leitud.

Taali sõnul ei taha ta oma rahandusministeeriumi nõuniku ametit kuidagi ületähtsustada, kuna tegu oli vaid paarikuise ettevõtmisega, mille eest ta enda sõnul ehk 500 krooni teenis. ?Kuna ma tundsin hästi Siim Kallast ja Aare Järvanit (rahandusministeeriumi kantsler ? toim.), siis tahtsin neid aidata,? ütleb Taal, lisades, et aitamine eriti välja ei tulnud. Taali ülesandeks oli riigivalitsejatele organisatsioonilisi nõuandeid jagada. Kui Taal rahaministrit nõustama hakkas, siis kinnitas ta ajakirjandusele, et teenib iga visiidi eest sümboolse ühekroonise tasu. Tegu oli rohkem sõbrateoga, lisab praegu toiduainekontserni Ösel juht.

Pankrotistunud Maapanga endine juhatuse liige Ants Leemets nõustas Siim Kallast ministeeriumis 1999. aasta kevadest sügiseni. Kunagine Lääne-Viru maavanem Leemets andis rahandusministrile nõu peamiselt omavalitsusi puudutavates küsimustes. Praeguse abilinnapea Leemetsa pea kohalt pole praeguseni kadunud kahtlus, et ka tema oli Maapanga krahhiga seotud. Leemetsa kahtlasi offshore-firmadega tehtud tehinguid uurib politsei, võimalik, et linnajuht kantis Maapangast raha välja. Kuna Leemets viibis eelmisel nädalal Venemaal, siis ei olnud võimalik tema nõunikukarjääri kohta kommentaari küsida.

Tänavu märtsis asus rahandusministeeriumisse tööle kinnisvaraärimees, paljude pankrottidega seotud Märt Vooglaid. Tema käe all on pankrotistunud suur kalatööstus Viru Rand, kokku on ta näinud pealt vähemalt kuue ettevõtte kurba lõppu. Vooglaiu ülesandeks on luua riiklik kinnisvarafirma, mis hakkab riigile kuuluva suure kinnisvaraportfelliga tegelema ? objekte haldama ning müüma.

Vooglaiu kinnitusel tuli initsiatiiv ministeeriumisse asumiseks tema poolt. ?Alati on riiki väljastpoolt lihtne kiruda, läksin sinna, et midagi ka seestpoolt ära teha,? selgitab Vooglaid. ?Teiseks ei ole tegu mingi järjekordse arusaamatu krediteerimisfondi või toetussüsteemi väljatöötamisega. Kui minu isik hakkab arengut takistama, astun ma rahumeeli tagasi,? ütleb Vooglaid. Pankrotimeistriks tituleeritud ärimees kinnitab, et isiklik kasu ministeeriumis töötamisel piirdub tõestusvajadusega, et ta suudab midagi ära teha. ?Noh, ilmselt saaksin ma selleta ikka hakkama,? ütleb Vooglaid talle pakutava 15 000kroonise palga kohta, mis kinnisvarafirma loomisega kaasas käib. Praegu on talle ametnikutool garanteeritud paariks kuuks, pärast seda valitakse avalikul konkursil riigi kinnisvarafirmale uus juht. Kas ka Vooglaid kandideerib, ei taha ta veel öelda.

Rahandusministeerium näib hoolimata kolme mehe kehvast kuulsusest valikutega rahul olevat. Ministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütleb, et nii Taali kogemused erasektorist kui ka Leemetsa kogemused kohalikest omavalitsustest tulid ministeeriumile kasuks. ?Midagi Taali nõuannetest väljendub meie töökorralduses tänaseni,? kinnitab Vaarik.

?Kokkuvõttes võib öelda, et Leemets ja Taal olid ministeeriumile väärtuslikud kui targad nõuandjad, teistsuguse kogemuse esindajad, inimesed, kes oskasid asju värske pilguga vaadata,? ütleb ta. ?Nii palju, kui ma tean, teeb Vooglaid üsna energiliselt eeltööd selleks, et kinnisvaraettevõte saaks loodud,? kirjeldab Vaarik Vooglaiu lühikest koostööd ministeeriumiga. ?Riigiasutused vajavad ju kogu aeg inimesi, kes tunnevad hästi organisatsiooniteooriat, juhtimispõhimõtteid, strateegilist planeerimist,? märgib ministeeriumi nõunik.