Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulumaksureform peab kindlasti jätkuma
Viimastel nädalatel on toimunud avalik diskussioon, kas alandada tuleviks üksikisiku tulumaksu 20% tasemele. Üksikisiku maksukoormuse alandamine oleks loogiline jätk ettevõte tulumaksu kaotamisele. Eesti on liberaalne riik ja kõik liberaalsed riigid alandavad maksukoormust. On loogiline, et ka Eesti alandaks edaspidi maksukoormust.
Kuid ka koalitsiooni sees on maksureformi jätkumise suhtes kõhklusi ja mõõdukad on maksukoormuse alandamisele suisa vastu: võib arvata, et Keskerakond siiski eelnõud toetab, kui kasutusele võetakse ka 10% maksumäär madalalt palgalt.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson väidab, et üksikisiku tulumaksu alandamine ilma kompensatsioonivahendite leidmiseta pole võimalik. Kompensatsioonivahendite leidmine ongi riigi ülesanne.
Olen kindel, et umbes 1,7 miljardi kroonise augu suudame täita maksude parema laekumiste arvelt ja ka kaitsekulutuse mõningase piiramise arvelt. Probleem on selles, et kohalike omavalitsuste põhiline sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks ning nende sissetulekud vähenevad. Ilmselt tuleb suurendada kohalike omavalitsustesse laekuva üksikisiku tulumaksu osatähtsust.
Ka uus sotsiaalmaksu laekumine peaks uue seaduse tõttu paranema ja suurendama eelarve tulusid. Alternatiivse plaanina pakun välja variandi, et käibemaks laekub sellesse maakonda, mille ettevõte käibemaksu maksab.
Olen kohtunud mitmete ettevõtete juhtidega, kes väidavad, et töökohti võiks luua rohkem, kuid raha ei jätku. Maksukärped parandaksid oluliselt ettevõtete majanduslikku olukorda.
Ametiühingute Keskliidu esimees Kadi Pärnits viitab Äripäevas küll varanduslikule kihistumisele, kuid unustab seejuures, et ettevõtted suudavad maksude pealt kokku hoides luua uusi töökohti ja sel viisil tööpuudust vähenda.
Näiteks 10 000 000 krooni suuruse palgafondiga ettevõte võidab maksureformi jätkumise tulemusena 600 000 krooni aastas, millega abil võib luua 20 uut töökohta. Töökohtade suurenemine parandab maksulaekumisi ja vähendab sotsiaalseid pingeid.
Matemaatika näitab, et alampalga 1600 kr saajale annaks reform kuus 36 lisakrooni, 6000 kr teeniva töötaja sissetulek suureneks 300 kr ning kõrgepalgalised võidaks tuhandeid. Kui kõrgemapalgaliste sissetulekud on suuremad, ostavad nad rohkem kaupu madalapalgalistelt inimestelt ja selle mehhanismiga suurenevad ka madalamapalgaliste sissetulekud.
Kõik palgasaajad ostavad varem või hiljem kaupu, mis sisaldavad aktsiisi või käibemaksu. Seega tuleks maksumäära langetada kõigil, mitte ainult madalapalgalistel. Kõigile 20%-line tulumaksumäär sunnib vähendama eelarvekulutusi, kuid parandab üldist majanduskliimat.
Juhin tähelepanu faktidele, et Eestis toimib maksuvabastus osaliselt. Juriidilised isikud maksavad tulumaksu ainult ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Ettevõtlusega mitteseotud kulu on tihti määratlemata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusobjekt, mida võivad asutada ka füüsilisest isikud. Juriidiline isik on abstraktsioon, mida võib esindada inimene. Juriidilise isiku võib Eestis asutada 5500 krooniga, mis aitab ka makse planeerida. Ausamad palgatöötajad peavad maksma kõrget tulumaksu, kuid juriidiliste isikute taha peitunud füüsilised isikud naudivad osalist maksuvabastust.
Avaldatud küsitluste põhjal võib järeldada, et haritumad ja optimistlikumad inimesed pooldavad maksureformi jätkumist. Samas on mitmed sotsialistid avalikult väitnud, et on reformi jätkumise vastu. Nende arusaam on mõistetav, kuna sotsialistide hulgas on vähem harituid ja Eesti tuleviku suhtes vähem optimistlikke inimesi.
Toetamist väärib ka majandusanalüütik Heido Vitsuri idee suurendada maksuvaba miinimumi ja vähendada maksumäära 6% või/ja sisse viia veel üks aste, näiteks 10%. Teatavasti kehtib 10% tulumaks ainult kindlustushüvitiste väljamaksmisel.