Kapitaalremont riigihangetes

Tänavu 1.aprillil jõustuv riigihangete seadus on nii viletsalt üles ehitatud seadus, millele tehakse kapitaalremonti juba enne käiku rakendamist. Muudatuste käigus muudetakse 82 paragrahvist ligi 60. Ettevõtjad on püüdnud teha ettepanekuid riigihangete seaduse jõustumise tähtaja edasilükkamiseks, kuid millest ikka ei taheta aru saada, sellest ka ei saada. Ettepanek on põhinenud asjaolul, et muudatusi, mis juba otsaga riigikogus olid, on nii palju, et pole otstarbekas puudulikku seadust jõustada ilma muudatusteta.

On tekkinud olukord, kus mõneks päevaks kehtestatakse võrreldes kehtivaga põhimõtteliselt uus seadus, mida on nii ostjatel kui ka pakkujatel võimalik olnud Riigi Teatajas lugeda üle nelja kuu. Seaduse muudatustega tutvumiseks aega ilmselt ei anta. Võib juhtuda olukord, kus aprillis kehtib mitu seadust.

Näiteks nende hangete osas, mis on välja kuulutatud enne 1. aprilli, rakendatakse vaidluste lahendamisel, pakkumismenetluse läbiviimisel ja dokumentide vormistamisel vana seadust. Ei ole aga selge, kus avaldatakse deklaratsioonid, teated jne, kui Riigihangete Bülletääni ei ilmu enam, sest peaks hakkama tööle avalik register. Uue seaduse kohaselt tuleb esitada Ametile ka muuhulgas hankelepingud seni, kuni pole seda sätet muudetud.

Teiseks näiteks võib tuua ostja võimaluse võtta pakkumine ühelt pakkujalt. Kehtiva seaduse kohaselt on see üsna tülikas. Jõustuva seaduse kohaselt võib näiteks rahvusvahelist piirmäära ületavate (üle 75 miljoni krooni) ehitustööde korral sama pakkujaga sõlmida hankelepingu täiendavatele töödele kuni 50% ulatuses esialgse hanke maksumusest ilma probleemideta. Muudatustega jõustatakse see võimalus aga alles 1. jaanuarist 2003. Kes kiiresti reageerib, saab päris kopsaka lepingu kätte riigihangete seadust rikkumata.

Kui 19. oktoobril 2000 riigikogu riigihangete seaduse vastu võttis, siis deklareeriti istungil, et majandusminister on andnud lubaduse töötada välja kohtuväliste vaidluste lahendamise kord enne 1. aprilli, et see jõustuks koos uue seadusega.

Mis siis nüüd muutumas on? Kõik vaidlused lahendatakse Riigihangete Ameti poolt. Ameti pädevuses on peale osalemise seadusloomes ka konsultatsioonide andmine, koolituses osalemine, vaidlustuste läbivaatamine, riiklik järelevalve, mille käigus kontrollitakse riigihangete teostamise vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Kas Amet on muutunud seejuures sõltumatuks organiks? Sugugi mitte. Seni kaebusi sisuliselt lahendanud vahekohus vähemalt ei allunud Ametile ega majandusministrile ja vahekohtu koosseisust kaks liiget valiti vabalt kaebuse esitaja ja ostja poolt. Seni aga, kuni muudatused pole jõustunud, toimub Ameti juures vaide läbivaatamine lepitamise protseduurina, nagu praegu protesti läbivaatamine. Kui pooled kokku ei lepi, jääb vaie lahendamata.

Riigihangete piirmäärade küsimuses on mitmeid seisukohti. Kui uue seaduse algatamise hetkel oli ehitustööde tellimisel riigihangete piirmääraks 30 tuhat krooni, siis vahepeal sai sellest 500 000 ja nüüd arvavad mõned riigikogu liikmed, et piirmäär olgu hoopis kõrge, nagu rahvusvaheline piirmäär, milleks on siis ehitustööde tellimisel 75 miljonit krooni. Muidugi võiks üldse jätta oma riigi hanketingimused kehtestamata, sest meil on korruptsioon nii tugevalt välja kujunenud, et seda lõhkuda oleks kohatu.

Autor: Helje Johansoo