Müüjate asjatundmatus seab ostja elu ohtu

Violetta Riidas 28. märts 2001, 00:00

Enamus Äripäeva testitud suuremate ehitusmaterjalide poodide müüjaid andsid kliendile nõu, mille järgimisel võivad olla traagilised tagajärjed. Küsisin, millist villa kasutada metallist suitsulõõri ümber ja mulle soovitati tuleohtlikke materjale.

Küsitlesin meelega esimesi ettejuhtuvaid müüjaid, kuna tavaline ostja ei pea teadma, et mõnes tagaruumis istuvad ka konsultandid. Samuti võiks müüja pakkuda kogu toote infot sisaldavat vastavustunnistust, et ostja saaks otsustada, kas toode vastab ikka päris täpselt tema vajadustele või mitte.

Kokkuvõttes jäi üsna trööstitu mulje. Mida suurem ja universaalsem on pood, seda targem peab olema ostja ise. Mida väiksem ja spetsialiseerunum on kauplus, seda kompetentsemat nõu saab. Eelistada tuleks mitme firma tooteid müüvaid kohti, kuna siis pole kaupmehed otseselt ühegi tootjaga seotud ning nad on oma soovitustes objektiivsemad.

Testi küsimus ? millist villa valida metallist suitsulõõri ümber?? sai valitud seetõttu, et valede nõuannete korral võivad tagajärjed olla traagilised.

K-Raua ACE üldehitusmaterjalide osakonna leti taga seisis keskealine meesmüüja, kes ajas töökaaslasega juttu. Ilm oli külm ja veel tööpäeva lõpus sooja kontidesse saada lootes rüüpas ta auravat teed. Mind märgates peitis mees tassi ilmse vastumeelsusega leti alla ja manas näole tehtud naeratuse.

Kandsin kohmetult ette oma küsimuse ning suundusin pahura müüja sabas villarullini. ?Siin on tulekindel vill ja selle erikaal peab olema nii ja nii palju,? teatas ta napisõnaliselt. ?Aga kas ma tavalist villa ei võiks panna?? ? ?Ei.?

Esitasin veel mõned lisaküsimused, millele sadasid kidakeelsed, kuid täpsed vastused.

Lugesin ülesande sooritatuks ja mõtlesin, et siia ma küll ostma tulla ei tahaks. Hiljem, veel kolmele suuremale poele ringi peale teinud, jõudsin järeldusele, et tegemist on ainsa kohaga, kuhu võib tõesti purulollina sisse astuda. Ohtu, et müüjate teadmatuse tõttu hiljem mu kodu maha põleb, seal küll pole karta.

Silikaadi Kaubahoovis esitasin sama küsimuse ühele noorele müüjale, kes kohe abivalmilt juurde astus: ?See peaks ilmselt kivivill olema. Valida on rulli ja plaatide vahel. Eks töömees ise teab, kumba tal mugavam panna on.?

Pärisin pisut umbusklikult, kas see ikka võib päris tavaline vill olla. ?Võib ikka.? ?Aga kui paks kiht peaks olema?? ?Valida on mitme paksuse vahel. See korsten läheb vist päris soojaks?? Vist küll.

Kuigi teenindus oli Silikaadi Kaubahoovis igati viisakas, tunnen ma siiralt kaasa neile, kes ilmselt hinnale tuginedes selliste soovituste põhjal mingi villa ära ostavad. Paraku istuvad need inimesed teadmatusest samahästi kui püssirohutünni otsas.

Järgmisel päeval seadsin sammud Kaare tee Espakisse. Kõik müüjad-konsultandid olid sööma läinud ning kassas oli vaid üks vanem naisterahvas. Alustuseks arvas ta, et eelistama peaks ilmselt kivivilla. Et mitte eksida, andis ta mulle kaks Paroci toodete infolehte ning kaupluse visiitkaardi.

Paraku jäi müüjate teadmiste tase hindamata, kuid ega ostja käigi poes lõunavaheaegade järgi aega arvestades. Kassas olnud naisele võib ainult kiidusõnu öelda, sest kuigi ta teemat ei vallanud, oskas ta kliendi õigele teeotsale suunata.

Edasi võtsin ette kõige pikema teekonna Tähetorni Ehitusmaailma. Pärisin müüjalt jällegi villa kohta.

Sammusime joonelt spetsiaalsetest detailidest kokkupandud näidiskorstna juurde, mille läbilõikest turritas vastu ka vill. Kuna korsten oli kokku pandud tootjafirma poolt, siis seal kasutatud materjalid olid kahtlemata õiged.

Mees näitas korstnat, teatas üsna krõbeda hinna ning mind mõõtes arvas, et see on ikka kallis.

Edasi astusime tavaliste villade juurde. Küsisin, et kui paksu kihi ma peaks siis sellele torule ümber panema. ?Villa on 10sentimeetrist ja viiest ning veel.... Siis on veel võrguga ja fooliumiga. Aga mis eesmärgil te seda panete? Et soojust ei eralduks?? ?Ilmselt. Tuletõrje nõuab miskipärast. Kas ma peaks siis kümnese panema?? ?Viiesest piisab ka. Aga üldiselt me soovitame ikka detailidest korstnat,? ütles müüja ning viitas jällegi näidiseksemplarile.

Siit saadud info oli nii ja naasugune. Võib välja lugeda, et kui sul on priske rahakott, siis soovitame õigesti ehitada. Kui kukkur on kõhnem, siis lapi oma elamine odavamatest juppidest kokku.

Märgatavalt tulusam oli helistamine. Tartu Ehitaja Kaubakeskuses vastas asjalik meesterahvas, kes seletas mulle kannatlikult, et valima peaks kivivilla.

?See peaks olema mitte päris tavaline ehituslik vill, vaid spetsiaalne. Ilmselt on teil ümmargune korsten ja see läheb üsna kuumaks?? ?Nojah, nagu tavalise ahjuga ikka,? vastasin. ?See vill peaks kannatama kuumust üle 250 kraadi.?

Edasi pakkus ta sama rahulikult kahte erinevat toodet ning lisas ka nende töötemperatuurid, kuigi oli ilmselt veendunud, et vaevalt ma suurt midagi aru saan. Ju ta arvas, et panen kõik ehk töömehe jaoks paberile kirja. Mitte just 100-protsendilisi teadmisi teemast reetis vaid fakt, et ta soovitas ühekordset viiesentimeetrilist villakihti.

  • Millise küttesüsteemi osade isoleerimiseks on mineraalvilla vaja: kas õhusoojendi, pliidi, kamina, kaminahju, saunaahju (kerise) või küttekatla metallist suitsulõõridele? Kas kasutatakse tehases toodetud küttekehasid ja lõõrimooduleid või isetehtud elemente? Ei taha väita, nagu oleksid viimased keelatud.
  • Kas metallist lõõre tahetakse kasutada pideva küttere?iimiga oludes ?väikeelamu kütmiseks ? või mitteregulaarselt ? suvila, saun?

Tavaliste mineraalvillade (nagu kivi-, klaas- ja puistevillade) kasutamine suitsulõõride soojustamiseks on keelatud.

Tulekahjud ei puhke tavaliselt metallist suitsulõõri kui toote pärast, vaid soojaisolatsiooni puudumise, väikese mahukaaluga mineraalvilla, lohaka paigalduse vms tõttu.

Metallist suitsulõõri kasutamisel tuleb eeldada, et suitsugaaside temperatuur, arvestamata lühiajalisi ületusi, ei tohi tõusta üle 350 °C ja paigaldus olgu vertikaalne. Metallist suitsulõõr peab olema ehitatud ja isoleeritud nii, et selle seinte vaba välispinna temperatuur ei ületaks pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral 80 °C.

Kõrgem lõõriseina välispinna temperatuur on lubatud vaid sauna leiliruumis.

Metallist suitsulõõri moodulite seinu läbiva soojuskiirguse tõttu peab isolatsiooniks kasutama mittesüttivat materjali, st üldjuhul mineraalvilla mahukaaluga üle 100 kg/m3, ja määrama ohutusvahemaa kuni lähimate põlevmaterjalidest tarinditeni.

Välispinna temperatuuri nõue loetakse muude nõuete puudumisel täidetuks, kui lõõri sisekesta isolatsiooniks kasutatud mineraalvilla paksus on 50 mm, soovitatavalt kahekihilisena, vältimaks pragusid liitekohtades. Ümber peab olema väliskest.

Lõõri välispinna ja põlevmaterjalist tarindiosa vahele jäetakse vähemalt 100mm õhuvahe või täidetakse vastava paksuse ning mahukaaluga villaga.

Metallist suitsulõõri välispind tuleb vaheseintest, vahe- ja katuslagedest läbiminekul põlevmaterjalist ehitusosadest eraldada vähemalt 100mm massiivse villast täitega.

Tulekaitseks tehtava soojaisolatsiooni puhul on tähtis selle kinnitamine tarindile ja toestamine. Kui mineraalvillade paigaldamisel on paigaldus- ja kinnitusnõudeid eiratud, võib soojustuskiht mõne aja möödudes deformeeruda ning jätta tulised pinnad kaitseta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing