Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötud = inimkapitali ränk maksustamine

    Tööpuudusest on saamas Eesti majanduse arengu suurim takistav tegur, rääkimata tööpuuduse sotsiaalsetest aspektidest. Viimaste andmete järgi on töötuid 13,9%, aktiivselt otsib tööhõivetalituste kaudu tööd 57 000 inimest.
    Tööpuudus Eestis on põhjustatud tööjõu kõrgest maksustamisest ja uue ettevõtluse alustamise suurtest kuludest ning bürokraatia vohamisest.
    Töötute järjekord algab ettevõtja vähesest huvist uute legaalsete töökohtade loomise vastu. Ja miks peakski huvi olema ? ettevõtte investeeringud on 2000. aastast tulumaksuvabad, ent tööjõuga seotud investeeringud, inimkapital, mitte.
    Tööjõu maksud pole vähenenud, vaid lähevad jõudsalt tõusu suunas. Tulekul on töötus-, kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus, millega efektiivsed ja kohusetundlikud tööandjad maksavad kinni saamatuid.
    Need palgafondi armutult õgivad kindlustused tuleks lahendada eraalgatuslikus korras kindlustusseltside kaudu. Ehitustöölise ja raamatupidaja tõenäosus tööõnnetusse sattuda on vast a priori erinev, kuid maks on ühesugune.
    Ent isegi siin on riigil õnnestunud eraalgatust efektiivselt torpedeerida, nimeks erisoodustusmaks. Tahad oma töötajat kindlustada, maksa kindlustuspreemialt kõigepealt tulumaks ja sotsiaalmaks! Erisoodustusmaks rakendub nt veel töötajate tasemekoolitusele.
    Suurettevõtete juhtide vastused maksude tõstmise kavale on iseloomulikud: te võite makse tõsta, kuid siis oleme me sunnitud nii ja nii mitu inimest koondama. See on reaalsus, et raha kusagilt juurde ei tule. Kui riik võtab rasvast manti, jäävad töötajad ukse taha.
    Läheneme asjale töötute järjekorra lõpust ? töötuks jäänud inimene soovib ettevõtjaks hakata. Ta võib saada küll stardikapitali 10 000 krooni, kuid see summa bürokraatiaaparaati ei murra. Võrdlused riigilõivude suuruse ja ooteaegade pikkusega seavad Eesti üpris kehva valgusse. Suurte välisinvesteeringute meelitamine ei tähenda seda, et kodutöö ühemehefirmade soodustamisel võib tegemata jätta. Ometi annaks loodud uus ühemehefirma juba alguses tööd 2?3 inimesele. Asi seegi.
    Kiire riiklik sekkumine tööpuuduse leevendamisse saab ja peab toimuma maksu- ja riigilõivude poliitika kaudu, mitte abirahade või stardikapitali suurendamise näol. Riiklik pealemaksmine on probleemi illusoorne lahendus. Abirahade suurendamine teeb töötud (euro)laisaks, suurem stardikapital ei muuda inimest ettevõtlikumaks, kui bürokraatia jääb endiseks. Ehk: andkem näljasele hea õng, mitte seljakotitäis kalakonserve.
    Riik saab tööpuuduse vähendamisse sekkuda ainult kõrg- ja kutseharidust radikaalselt reformides. Nn riikliku tellimuse lõpetamine elik tasuline haridus pärast gümnaasiumi selekteerib tööturu perspektiivsed erialad ja lõpetab üleproduktsiooni üksnes tööpuudust genereerivatel erialadel.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.