Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vassimine ja valetamine püsivad ehituses au sees
Mõned nädalad tagasi sai Tallinnas valmis 200 miljonit krooni maksma läinud Coca-Cola Plaza nimeline multiplekskino. Sel ajal, kui filmihuvilised juba uut kinohoonet uudistasid ja 11 erinevas saalis Hollywoodi filmitööstuse vilju maitsesid, oli Eesti ehitajatel oma töö eest raha veel saamata.
Tellijad AS MPDE ja Finnkino OY surusid vastu seina nii projektijuhi Merko Ehituse kui ka alltöövõtjad. Kuigi Eesti vastavad instantsid on uuele kinohoonele kasutusloa andnud juba kuu aega tagasi, ei taha Finnkino objekti vastu võtta ja raha maksta. 26. märtsil toimus taas osapoolte koosistumine, paraku polnud lehe trükkimineku ajaks midagi uut selgunud.
MPDE-poolset kommentaari ei õnnestunudki mul kuulda, kuna telefonitsi keeldus Oskar Rossar küsimustele vastamast, e-kirjale ta aga ei reageerinud.
Multiplekskino akustikaprojekti tegi Eesti tunnustatuimaid vastava ala spetsialiste Linda Madalik. Proua Madalik ütleb selgesõnaliselt, et on Finnkino käitumisest lihtsalt nördinud.
Näiteks pidi Finnkino andma saalide valjuhääldite paigaldusjuhised. Missugused need juhised olid, ei ole teada, sest Finnkino ei pidanud vajalikuks sellest projekti akustika osa autorit informeerida. Selle tulemusel on valjuhääldid piirdekonstruktsioonidega jäigalt ühendatud. See aga soodustab madalate helisageduste (vibratsiooni) ülekandumist ruumist ruumi.
Mõõtmiste käigus selguski, et kõige madalamatel sagedustel tekib kinosaalides vibratsioon. Tõsi, tavaline kinokülastaja sellest saalis istudes aru ei saa.
Hoolimata sellest, et tegelikult oli ju tellija süüdi tulemuse halvenemises, viivitas ta objekti vastuvõtmisega ja kasutas enda tehtud vigu (st kooskõlastuse ja jooniste puudumist) hoopis töö tegija vastu ära.
Linda Madalik ütleb, et talle ei olegi oluline raha, vaid põhimõtted. Nende vastu aga Finnkino tõepoolest eksis.
Finnkino juhtum on taas kurb näide sellest, et ehituses pole eetilisuse osas midagi grammivõrdki paremaks muutunud. Ja ei teagi, kas on lohutav või hoopis kurb teada, et välismaa ettevõtete töökultuur on täpselt samasugune kui meie firmadel.