ELi kõnelustel edu oodata keskkonna valdkonnas

Üheks sulgemata peatükiks euroläbirääkimistel on keskkond, mis väliministeeriumi pressiteate kohaselt on Eestis probleemne seoses keskkonna-administratsiooni vähese suutlikkusega.

Eesti on küsinud keskkonna peatükis kokku seitset üleminekuperioodi, neist viis on seotud veesektoriga, üks õhusaastega ning üks jäätmetega. Üleminekuperioodide pikkused varieeruvad, ulatudes aastani 2013.

Isikute vaba liikumise üle käivad Eesti ja ELi vahel läbirääkimised diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamise osas, et tagada vaba liikumine nendele isikutele, kellele on diplomi väljastanud kolmanda riigi (nt endine Nõukogude Liit) õppeasutus, ja neile, kes on alustanud kutseõpinguid (arst, hambaarst, proviisor, õde, ämmaemand, loomaarst) enne õppekavade ja õppekestuse vastavusse viimist ELi nõuetega.

ELi hinnangul on tööjõu vaba liikumise näol tegemist tundliku küsimusega ning EL on praegu kujundamas oma seisukohta. Eesti leiab välisministeeriumi teatel, et mingit üleminekuperioodi rakendada ei ole vaja.

Maanteetranspordi valdkonnas kaalub Eesti oma turu täielikku avamist, kui EL vastab samaga.

Energeetika peatükis on probleem vedelkütuste kohustusliku 90päevase varu tagamine, mille puhul Eesti otsib võimalusi varude osaliseks hoidmiseks mõnes ELi liikmesriigis, sest sellise mahutipargi ehitamine on väga kallis.

Eesti taotleb üleminekuperioode sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärade harmoneerimiseks ning käibemaksu nullmäära säilitamiseks tuule ja vee jõul toodetavale elektrienergiale. EL on teinud ettepaneku, et Eesti vaataks oma üleminekuperioodide taotlused uuesti üle.

ELi hinnangul ei ole Eestil seadusandlusega suuri probleeme, kuid Eesti konkurentsiseadust on vaja täiendada ühinemiskontrolli sätetega.

ELi seisukohast peab Eesti kiirendama oma seadusandluse lähendamise protsessi, eelkõige tollikoodeksi ja selle rakendusmääruste vastuvõtmist. Samuti peab Eesti võtma kasutusele meetmeid, mis näitaks valmisolekut rakendada ühtset tollitariifi alates liitumishetkest ning välistaks maksumäärade ühinemisjärgse lähendamise vajaduse.

Põllumajanduses peab Eesti kiirendama seadusloome ning selle rakendamise protsessi ja arendama juba enne liitumist välja poliitika ja meetmed, mis on võimalikult lähedased ELi ühise põllumajanduspoliitikaga (CAP). Peamisteks kõnelusteemadeks kujunevad välisministeeriumi hinnangul otsetoetuste maksmine, mõned eriomased üleminekuperioodi taotlused ning Eestile olulised tootmiskvoodid.

Eesti on esitanud ELile taotluse hakata osalema ühenduse eelarvesse sissemaksete tegemisel järk-järgult. EL leidis, et selles küsimuses on praegu veel vara otsust vastu võtta, sest raske on hinnata Eesti eelarvelisi võimalusi liitumishetkel.

Autor: ÄP