Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teederaha euroametnike taskusse

    Täna alanud teetööde hooajal suudavad Eesti teedeehitajad välispankadele rajatud finantsskeemi tõttu korda teha peaaegu viiendiku võrra vähem maanteid, kui töödele kulutatud rahasumma eeldaks, väitis maanteeameti asedirektor Aleksander Kaldas.
    Riik suudaks Kaldase sõnul igal aastal ehitada sama raha eest kuni 15 protsenti rohkem teid, kui raha laenataks siinseks lühikeseks ehitusperioodiks ajastatult Eesti pankadelt.
    Välispankade odavama laenuintressi kaaluvad teedeehitajate sõnul üles suuremad kulutused laenude teenindamisele ja kohmakale bürokraatiale.
    Raha laristamisest loobumisega suudetaks ligi 1,3 miljardi kroonise laenu ja abipaketi pealt kokku säästa ligi 200 miljoni kroonine summa, mis võrdub Euroliidu abirahaga rajatava Pärnu?Ikla teelõigu remonditööde maksumusega.
    Raudtee erastamises paljastatud tasuga laristamise skeem omakasupüüdlikule Briti konsultatsioonifirmale toimib Kaldase selgituste kohaselt teedeehituses igapäevaselt.
    Rahandusministeeriumi poolt teedeehituse välisfinantseerijateks valitud Maailmapank (WB), Euroopa Investeerimispank (EIB), Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ning abistamisfond ISPA suruvad maanteeametile peale ettemääratud 4protsendilise komisjonitasuga Euroopa Liidu nõustamisfirmasid projektide ettevalmistamiseks ja järelvalveks.
    Näiteks ligi 200 miljonit krooni maksva Pärnu?Ikla maantee remonditööde järelevalve eest peab amet maksma ligi 8 miljonit krooni Briti konsultatsioonifirmale WS Atkins International. Sama tööga saaks kohalik ettevõte hakkama neli korda odavamalt, kinnitas konsultatsioonifirma Ennusvara juht Anton Ennus.
    Kuna ELi konsultandid ei tunne Eesti olusid, näiteks kohalikke materjale paekivikruusa ja põlevkivibituumenit, tegeleb suur hulk maanteeameti töötajaid konsultantide nõustamisega, selle asemel et teha oma igapäevast tööd.
    Välislaenud muudab aeganõudvaks ja kohmakaks vajadus kogu dokumentatsioon inglise keelde ümber tõlkida. Tõlkimisega kaasneb sageli ka tööjooniste formaadi muutmine. Kuid teetööliste umbkeelsele brigadirile peavad ehitusfirmad dokumendid pärast uuesti eesti keelde tõlkima.
    ISPA nõustus ligi 200 miljoni kroonise maksumusega Via Baltica remonti rahastama vaid ühtse projektina, arvestamata, et kümne ligi 20 miljoni kroonise lõigu ehitamine oleks tulnud odavam. Suurprojekti konkursile pidid Eesti teedefirmad välja tulema konsortsiumina, mis vähendas konkurentsi.
    ?20 miljoni kroonistel konkurssidel olnuks pakkujaid rohkem, millega tulnuks hind 10-15 protsenti madalam,? kinnitas Kaldas.
    Maanteeamet alustas eelmisel aastal ettevalmistusi ligi 100 miljoni krooni laenamiseks Hansapangalt või Ühispangalt, kuid teede- ja sideministeerium lükkas taotluse rahandusministeeriumi ettekirjutuse tõttu tagasi. Hansapanga äripanganduse direktor Alo Lillepea ei soostunud kommenteerima teedeehituse finantseerimist.
    Välisfinantseerijate poolt peale surutavad eurokonsultandid tegelevad Eestis majandusluurega, et kohalikke firmasid turult välja suruda, väitis ISPA konkursil Pärnu?Ikla lõigule odavaima pakkumise teinud konsortsiumis osalenud Teede REV-2 juhatuse esimees Peeter Vilipuu.
    ?Konsultantide ette valmistatud konkursitingimused kujundatakse Euroopa suurfirmade huvide kohaselt Eesti ettevõtjatele ebasoodsaks,? väitis Vilipuu. ?Meid surutakse tahtlikult alltöövõtjateks.?
    Vilipuu tõi näiteks ISPA poolt Via Balticale korraldatud konkursi, mille toimumise kohta Eestis teavet ei avaldatudki. ?Saime konkursist teada Soome maanteeameti järelepärimise kaudu, kes oli leidnud pakkumise ÜRO serverist,? ütles Vilipuu.
    Välisinvestorite nõustajad suruvad ka Eesti ehitusprojektides läbi kohalikele ebasoodsad maksetingimused. Kui rahvusvahelise konsultatsiooniinseneride föderatsiooni soovituskirja FIDIC kohaselt peab maksetähtaeg olema 28 tööpäeva, siis Eesti projektidesse kirjutatakse ettevõtjaid ahistav 60kalendripäevane tähtaeg, rääkis Vilipuu. ?Euroopa institutsioonidelt on väga raske raha kätte saada,? lausus ta.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgensoni sõnul on teedeehituse rahastamisskeem õige. ?Kui me välispankadest ei laenaks ja abistamisfonde ei kasutaks, poleks me riigi vaesuse tõttu suutelised üldse teid ehitama,? ütles Jürgenson. Teedeehitajate ja maanteeameti pahameele tingivad raskused Euroopas kehtivate normidega kohanemiseks, selgitas ta.
    ?Välispangad pakuvad raha 3?5 protsendiga 10?15 aastaks, mis on Eesti pankade võimalustest tunduvalt odavam,? rääkis rahandusministeeriumi välislaenude osakonna juhataja Ivar Sikk. ?Eesti firmadele kujuneb euroopalik asjaajamine kahtlemata raskeks pähkliks.?
    Sel aasta ehitatakse Eestis teid üle poole miljardi krooni eest. Sellest 180 mln tuleb riigieelarvest, 200 mln ISPA abirahana ning 70 mln EIB ja 60 mln krooni Maailmapanga laenuna.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.