Viie aastaga lisandub pealinna ligi 900 uut eluruumi

Lisaks sellele soovib linnavalitsus elamumajandusameti juhataja Jaan Kurmi sõnul soodustada korteriühistute teket, erastada eraldiasuvad munitsipaalkorterid, saneerida elamufond ning algust teha massilise mitteeluruumide erakätesse andmisega.

Koostöös erasektoriga alustatakse sel aastal Aaviku väikeelamuprojekti I järguga. Parima pakkumise Aaviku rajooni nn odavate eramajade ehitamiseks tegi KMG Ehitus, kelle rajatavad puitkarkassil eramud läheksid maksma 600 000?700 000 krooni. Aaviku rajooni esimeses järgus on 84 eluaset, mis valmivad aastatel 2001.?2003.

Aaviku II väikeelamuprojekti raames rajatakse 40?50 eluaset ja praeguse Kase tänava poolesaja elanikuga kõdurajooni elamukvartali asemel on aastatel 2002?2004 plaanis rajada 150 uut eluaset.

Elamumajandusamet valmistab ette ka tingimusi, et leida investorite Kadriorus asuva (EuroPan 5 konkursi võidutöö) 4,9 hektari suuruse maatüki hoonestamiseks elamispindadega. Kavas on Kopli liinide 4,6 hektari suurune territoorium muuta senisest märgatavalt paremaks elukeskkonnaks. Veel on linnal ettevalmistamise järgus ideekonkurss Mustjõe elamuprojekti (60 hektarit) ning Loopealse elamuprojekt (10?100 hektarit) arendamise alustamiseks.

Jaan Kurm leiab, et Tallinnas on piisavalt vaba maad, mistõttu vähemalt pealinna halduspiiride muutmist pole kavas lähematel aastatel naabervaldadega arutama hakata.

FKSM Kinnisvara arendusjuht ja kinnisvarateoreetik Hannes Kuhlbach nimetas olukorda, kus eelmisel aastal müüdi Tallinnas umbes 220 uut korterit, valmis aga 280 korterit ning turul pakutakse ligi poolt tuhandet uut korterit, turu stabiilsuse seisukohalt ohtlikuks, kuna vakants muutub juba liialt suureks. Samas ei arva Kuhlbach, et elamispinnad oleksid üle hinnatud ja ei leia sellepärast ostjaid. ?Meie elamuehitus on siiski veel lapsekingades,? leiab Kuhlbach. ?Näiteks Eestis valmis 2000. aastal 59 600 m² elamispindasid, samal ajal kui Soomes sai valmis 31 000 uut korterit.?

Hannes Kuhlbachi hinnangul vajavad paneelmajad selleks, et edasi kesta, aastas kuni miljard krooni remondiraha. Kuhlbach on seisukohal, et omavalitsus ei peaks opereerima turul erafirmade konkurendina, pigem võiks linn tema arvates tegeleda protsesside juhtimisega. Tiskre elamukonkursile laekunud pakkumised on üleval internetis aadressil: http://www2.tallinn.ee/I83_linna_juhtimine/I247_ametid/I6475_elamumajandusamet/I7671_tiskre22a/I7701_index.xml