Kas riigiametnike e-post peaks olema kõigile avatud?

Riigiametniku postkasti jõuab nii era-, ametkondlikku-, kui avalikku infot. Postkasti struktuur ja sealse info talletamine ja süstematiseerimine on konkreetse isiku enese asi. E-posti ja interneti kasutamise reeglistik on olemas mitmes asutuses, kuid see ei kata avalikku sektorit tervikuna.

Üldriiklikult võib teema saada soovituslikud lahendid ja reeglistiku alles riikliku dokumendihaldusprogrammi rakendamisel. Hetkeseisu arvestades on minu seisukoht, et riigiametnike elektronpost ei pea olema avalik ja seda lähtudes mitte ametniku, vaid infohankija ja kirja saatja (kes ei pruugi olla avalik teenistuja) huvidest. Küll tuleb läbipaistvuse huvides kaasata senisest rohkem tehnilisi võimalusi, mis lubaksid elektroonilisi arutelusid, samuti viia töö avalike dokumentide arendamisel veebipõhiseks ja avalikuks. Samuti peab olema kõigile selge, kas asutus käsitleb oma veebis tehtud päringut või e-postiga saadetud arupärimist ametliku dokumendina.

Seega esmalt asjaajamise kord ja dokumendihalduse põhimõtted, seejärel tehniline rakendus ja kasutajate/klientide koolitus ning siis töölerakendamine. Kahest aastast peaks piisama ning seda on ka avaliku teabe seaduse rakendumise ja dokumendihaldusprogrammi puhul silmas peetud.

Põhiseaduse vastuvõtmise ajal ei olnud veel e-post Eestis laialt kasutusel, muidu oleks see kindlasti sinna lülitatud. Tsiteerin põhiseadust: ?igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.?

Avalikuks kasutamiseks levitatavat informatsiooni määratlev paragrahv 44 sätestab selle kohta järgmist: ?igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.?

Selle aasta alguses jõustunud avaliku teabe seadus kindlustab üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimaluse, luues samal ajal võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Seega eesmärgiks on, et see informatsioon, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, peab olema igati kättesaadav, mitte aga see, mis vahenditega (kirjad, faksid, e-post) ja kellega informatsiooni vahetatakse.

Riigiametnike e-posti muutmine avalikuks rikuks ka riigiametnikele e-posti saatvate isikute põhiseaduslikke õigusi.