Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kogumispension jõudis riigikogusse
Noored tööle tulijad peavad hakkama järgmise aasta algusest maksma pensionifondi 2 protsenti oma teenistusest. Riik lisab sellele sotsiaalmaksust veel 4 protsenti.
Sotsiaalminister Eiki Nestor nimetas kogumispensionite süsteemi käivitamist üheks tõsisemaks otsuseks, mida praegune valitsus on langetanud.
Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt nõuab uuele süsteemile üleminek esimestel aastatel riigilt 0,8?1 miljard krooni aastas.
Enne 1983. aastat sündinutele on teise sambaga ühinemine vabatahtlik. Sotsiaalminister soovitas kõigil neil, kes pole veel 40aastased, kogumispensioni fondiga liituda.
40?50aastastest on mõtet liituda neil, kes saavad Eesti keskmisest kõrgemat palka, samuti võivad sellele mõelda veel ka üle 50nesed keskmisest kõrgema palgaga inimesed.
Rahandusminister Siim Kallase sõnul on esialgu jäänud vaidlusaluseks see, kas üldse peaks olema pensionifond või võiks olla kindlustusfirma.
Kallase kinnitusel on pensionifondile kehtestatud rida piiranguid kogutud raha investeerimise suhtes. ?Need investeeringud on midagi analoogset riigikassa investeeringutega,? selgitas rahandusminister investeeringute konservatiivsust.
Samas märkis Kallas, et pensionifondis olev raha peab ka tootma, seega piirangut, et investeeritakse ainult pangadeposiitidesse, ei saa kehtestada.
Kogumispensionide eelnõu peaks riigikogu saalis arutlusele tulema lähinädalatel. Rakenduma peaks uus süsteem 2002. aasta 1. jaanuarist.