Nimeline domeen kliendile kergelt leitav

Eestis on ka nimeliste .net ning .com lõpuga e-posti aadresside ja kodulehtede omanikke, sest nende registreerimiseks ei pea olema juriidiline isik. Äripäev uuris ettevõtjatelt ja juhtidelt, miks nad on omale nimelise alamdomeenid teinud ning mis kasu on see hiljem andnud.

Kodulehe aadress www.hartman.ee on loogiline lahendus, kuna ee näitab agentuuri asukohariiki. Com-id tekitavad meie töös geograafilisi arusaamatusi, kinnitab omanimelise modelliagentuuri omanik Sigrid Hartman.

Kuid ta tunnistab siiski, et on koos õega mõelnud ka .com-lõpulise domeeni kasutuselevõtu peale. Praegu on see veel võimalik, sest hartman.com kuulub ühele e-posti aadresse vahendavale internetiteenuse pakkujale ja on nende poolt saadaval.

Esimese kodulehe sai Hartmani modelliagentuur 1998. aastal, siis oli aadressi lõpuks online/hartman.ee. ?Sellel ajal ei olnud suurt muud valikut. Kuid selline aadress on küllalt keeruline, et endalegi meelde jääks, mis siis veel teistest rääkida,? tunnistab Sigrid Hartman. Kodulehe aadress peaks tingimata olema lihtne ja otseselt firma nimega seostuma, usub ta.

Enamiku ajast välismaal töötav Hartman ise domeeni registreerimisega kokku ei puutunud. Inimene, kelle hooleks oli lehe uuendamine, tegeles ka serveri vahetuse ja domeeni registreerimisega. Omanimelise domeeni vajaduse tõestamist ei nõudnud keegi, registreerimine toimus üsna kiiresti, meenutab modelliagentuuri omanik.

Hartmani kinnitusel ei saa tema agentuuri koduleht kunagi valmis. ?Hetkel tegeleme täiesti uue lahenduse väljatöötamisega, mis peaks avalikkuse ette jõudma aprillis,? lisab ta.

Tehnokrati saateis osalev arvutifirma IT-Koolitus omanik Henn Sarv alias Sarvik muigab, et lõi omanimelise domeeni edevuse pärast. ?Oma domeen on suhtlemisel ja enesemüümisel oluline point. Kodulehest olulisem on e-posti aadress [email protected],? selgitab ta.

Domeeni registreeris Sarv juriidilise isiku nimele. Mul oli ripakil üks tulundusühing, kelle nimele registreeriti. Ümberregistreerimisel, kui tulundusühing oli lakanud olemast, tuli teha mittetulundusühing, meenutab ta.

Nn interneti Sarvekülas asuv Henn Sarve koduleht on muutumatuna püsinud kolm aastat. Teisi on nooremad Sarved pidevalt täiendanud. Kuid mida peaks Sarve koduleht valmissaanuna endas sisaldama, ei oska Sarvik vastata. Sellist asja nagu valminud kodulehekülg ei ole olemas, kõlab põhjendus. Peamiselt on koduleht mõeldud oma tarbeks ja tuttavatele näitamiseks.

Postimehe veebiväljaande tegevtoimetaja Kristjan Otsmann registreeris nime otsmann.com omale üle poole aasta tagasi tasuta, kuid nüüd tahab teenust pakkunud firma NameZero selle eest raha küsida.

?Tõenäoliselt lõpetan mõneks aastaks omanimelise domeeni omamise, sest maailmakuulsust, mis seda põhjendaks, ei paista lähiaastail saabuvat,? arvab ta.

Domeeni tegi ta oma sõnul niisama, igaks juhuks. Seejuures mängis rolli ka uudishimu, kas nimeline domeen antakse tõesti tasuta. Domeeni saamiseks täitis tollal Eesti Päevalehes töötanud Otsmann teenusepakkuja NameZero kodulehel vastava vormi ja nädala pärast tehtigi domeen tasuta lahti.

Miks ei ole tehnoloogiaajakirjanik Otsmann endale veel interneti kodulehte teinud? Pole siiani selgusele jõudnud, milline on mu sõnum maailmale, mida peaksin oma kodulehe kaudu edastama, kõlab tema vastus.

Tahtsin lihtsat, meeldejäävat ja ühte e-posti aadressi, mis alati oleks õige ja alati toimiks ning ei sõltuks ei minu tööandjast ega teenusepakkujast, põhjendab IT-konsultant Indrek Saul omanimelise domeeni loomist.

Saul eelistas internetiteenuse pakkujate antavatele nimekujudele oma domeeni. ?Näiteks [email protected] on päris tobe aadress. Ega ma mingi ?kunn? pole, et mu nimi on Indrek Esimene,? selgitab ta. Lisaks meeldib Saulile, et ta saab oma domeeni saatust alati kontrollida. ?Nagu teada, on ISPde puhul selge risk, et nad ühel päeval võivad tegevuse lõpetada ja minu e-posti aadress kaduda.?

Vajadust nimelise domeeni järele ei olnud vaja tõestada, ainult formaalsed reeglid pidid olema täidetud, kirjeldab Saul protseduuri. Tema kodulehe sisu on suletud ja mõeldud pereringile ? pildiarhiiv, sugupuu jms. Suletuse eeliseks on Sauli kinnitusel vabadus kujundada info endale meelepäraselt.

Veel sammukese edasi astumist ja aadressi saul.com registreerimist ei pea audiitorfirmas KMPG IT-konsultandina töötav Indrek Saul vajalikuks.

Võtsin e-posti teel ühendust ühe Eestis oma domeeni registreerimist võimaldava firmaga, maksin ära vajamineva sada krooni ning jäin ootama, millal minu nimele registreeritakse aadress www.tahismaa.ee. Päeva-paari pärast tuli vastus, et kahjuks ei saa ma endale .ee laiendiga aadressi, sest ma pole end registreerinud äriregistris ettevõtjaks. Olin esialgu nördinud, et Eesti internetimaailm ei ole minu püüdlustest huvitatud. Tasutud sadat krooni ka tagasi nõudma ei hakanud, kuna see oleks läinud kulukamaks kui nähtud vaev.

Mõned päevad hiljem avastasin otsimootori Yahoo kodulehelt võrguaadresside sooduspakkumise, kus 35 USA dollari (595 krooni) eest aastas saab omale nii .com aadressi kui ka virtuaalserveri teenuse. Täitsin ankeedi, saatsin oma krediitkaardi numbri ja mõne tunniga oli mul oma aadress olemas. Nüüd on www.tahismaa.com üleval.