Baltimaade areng üsna sarnane

Tõnis Arnover 05. aprill 2001, 00:00

Täna Tallinna Balti majandusfoorumile kogunevad suurettevõtte juhid ja poliitikud seavad seekordse koosistumise eesmärgiks leida viise, kuidas end välisinvesteeringutele atraktiivseks teha. Ka taasiseseisvunud Baltimaade senine ajalugu on näidanud, et edukas saab olla vaid välisinvestorite toel.

Tänu maailmamajanduse soodsale seisule ja Venemaa kriisi mõjust edukale toibumisele ning majanduse konkurentsivõime parandamisele oli möödunud 2000. aasta edukas kõigi kolme Balti riigi majandusele.

Eduga viimases kvartalis tagas Läti endale suurima, 6,6protsendilise sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu.

Leedu majanduse põhiliseks kasvumootoriks oli eksport, mis pärast Venemaa kriisi mõjude ületamist oli saavutanud suurema konkurentsivõime ja seda vaatamata liti kõrgele kursile, mis oli tingitud dollariga seotusest. Kuid ekspordi edukale suurendamisele vaatamata ületas kõigi kolme Balti riigi import tublisti eksporti, mis muutis nende kaubandusbilansi negatiivseks.

Läti importis kaupu 53,4 miljardi krooni ja eksportis 30,9 miljardi krooni eest, mis tegi kaubandusbilansi puudujäägiks 20 SKTst. Läti ekspordist enam kui kolmandiku moodustasid puit ja metsatööstustooted.

Leedu eksportis kaupu 68,5 miljardi krooni ja importis 97,5 miljardi krooni eest. Eksport kasvas 28,1 ning kaubandusbilansi puudujääk kahanes 11,8 ja moodustas umbes 15 SKTst.

Leedu tähtsaimad ekspordipartnerid olid Läti, Saksamaa ja Suurbritannia, Lätil aga Suurbritannia, Saksamaa ja Rootsi.

Eesti eksport kasvas mullu 55 ja import 42 72,2 miljardile kroonile ning kaubandusbilansi puudujääk moodustas ca 16 SKTst.

Kõigi kolme Balti riigi väliskaubanduses vähenes jätkuvalt SRÜ riikide osakaal ning samal ajal suurenes Euroopa Liidu (EL) osatähtsus.

SRÜ riikidesse läks Leedu ekspordist 16,7, Lätil 9 ning Eestil jääb eksport SRÜ riikidesse juba alla 5.

Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli Leedul 12 mld krooni (moodustas 6 SKTst), Eestil 5,7 mld krooni (6,8 SKTst)

Eesti katab oma suurt kaubandusbilansi puudujääki endiselt teenustebilansi ülejäägiga, mis mullu oli ligi 10 miljardit krooni, ning maksebilansi jooksevkonto puudujääki otseste välisinvesteeringutega, mis kasvasid aastaga 30 ja küündisid 6,81 miljardi kroonini. Kokku on Eestisse viie aastaga investeeritud üle 20 mld krooni.

Eesti ise kasvatas oma otsesed investeeringud välismaale kahekordseks ja nende väärtus oli 2,67 miljardit krooni. Eestist tehtud investeeringud läksid põhiliselt Lätti ja Leetu.

Leedu Panga andmetel olid Eestist Leetu tehtud investeeringud veelgi suuremad, ulatudes mullu 668 miljoni liti ehk 2,97 miljardi kroonini, millega Eesti tõusis Leedus välisinvesteerijana 4. kohale. Läti välisinvestorite seas oli Eesti seitsmes.

Leedus jätkus kiirenevas tempos erastamine. Leedu riigivarafondi andmeil müüdi mullu 951 ettevõtet nelja miljardi krooni eest.

Suurematest firmadest lähevad peagi müüki Hansapanga erastatav Leedu Hoiupank ja samuti ja kohalik põllumajanduspank, Lithuanian Airlines, Leedu Gaas, Leedu Energia, Leedu Raudtee jt.

2000. a 1. oktoobri seisuga oli Leetu tehtud otseseid välisinvesteeringuid 41 miljardit krooni ehk 11 107 krooni inimese kohta.

Läti riigiettevõtetest on erastatud 97. Sel aastal müüki minevatest olulistest ettevõtetest võib nimetada Lattelekomi, Ventspils Naftat ja Latvijas Kugniecibat (Läti Merelaevandus).

Eesti rahandusministeerium nimetas Eesti mullust majandusaastat heaks. Suurenenud investeeringud Eestisse ja Eestist välja näitas meie ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Ekspordi kasv edestas impordi kasvu, mis kärpis väliskaubanduse defitsiiti kaks korda.

Ministeeriumi hinnangul on rahvusvaheliste investorite huvi Eesti vastu aidanud hoida rahvusvaheliste organisatsioonide tunnustav suhtumine Eestisse. Nii paigutas Euroopa Komisjoni eduaruanne Eesti kandidaatriikide seas kolme parema hulka.

Kõigi kolme Balti riigi eelarve oli puudujäägiga, ent kahanes mullu märgatavalt. Oma osa etendas selles kindlasti Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) sõlmitud memorandum.

Eesti riigieelarve puudujääk kahanes 1999. a 3,5 miljardilt kroonilt eelmisel aastal 602 miljonile kroonile, mis moodustas 0,7 SKTst.

Läti eelarve puudujääk 3,7 protsendilt 2,8 protsendile SKTst ja oli 3,43 miljardit krooni. Tänavu andis Läti IMFile lubaduse, et eelarvepuudujääk ei ületa 1,75 SKTst.

Väga tugevalt kärpis eelarvepuudujääki Leedu, ehk 1999. aasta 8 protsendilt 3,3-le ja tänavu tahab saada 1,4 protsendile SKTst.

Kolme riigi võrdluses kallines elu kõige rohkem Eestis, kus veebruaris oli inflatsioon aastaarvestuses 6,1. Viimati oli see nii suur 1998. a detsembris. Lätis oli eelmise aasta inflatsioon 1,8 ja Leedus 1,4.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing